Tihipeale leidub kirjanduses provokatsiooni. See võib olla suunatud ühele inimesele või tervele ühiskonnale. Tavaliselt siiski väiksemat sorti ühiskonnale. Kirjandus provokatsioonis võib tähendada seda, kui loojad provotseerivad kedagi ehk räägivad et ühtel ühiskonnal on näiteks rohkem raha kui teisel. Seda juhtub tänapäeva ühiskonnas rohkem kui küll. Eriti just kirjanduslikus vaates. Kirjanduses provotseerivad paljud inimsed üksteist. Vahel lausa nii, et inimiesed enam ei hooli kas seda tehakse või mitte. Kui kirjanduses provotseeritakse tervet ühiskonda, ei pruugi asi väga halvasti minna, kuid kui see on suunatud ühele inimesele, võib asi välja viia kohtusse. Keeleline provokatsioon võib tähendada ka seda et emakeeles kasutatakse väga paljusid slängsõnu ja ka ingliskeelest sissetoodud väljendeid. See ei pruugi paljudele inimestele meeldida ja paljudel juhtudel tekibki provokatsioon
Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine USA tuumamonopoli kaotamine 1949 Ida-Euroopa sovjetiseerimine kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline antikommunism, mille käigus toimusid riigiasutustes lojaalsuskontrollid ja lasti lahti
Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade → toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu → toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad → edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega → pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist → toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased → edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine → USA tuumamonopoli kaotamine 1949 → Ida-Euroopa sovjetiseerimine → kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 → Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline
teise rolli. Sotsiaalsed ja individuaalsed teooriad: kas meie “ise” oleme enne kogemust või on kõigepealt “kogemus” ja selle põhjal kujuneb meie “ise” Me kujuneme alati mingisugustes suhetes. Mitte Durkheimi sotsiaalsed faktid vaid suhtlus. Me suhtleme teineteisega mingite sümbolite abil. # Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et „reaalsus” ei eksisteeri „seal väljas”, vaid seda luuakse sedavõrd kui me sotsiaalselt toimime. Inimiesed toimivad vastavalt sellele, mis on neile kasulikuks osutunud. Biheivoristidelt, et me saame uurida ainult seda maailma, mis on vaadeldav. Meadi hinnagul on seega uurimisüksus „akt”. Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Žest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel
teise rolli. Sotsiaalsed ja individuaalsed teooriad: kas meie "ise" oleme enne kogemust või on kõigepealt "kogemus" ja selle põhjal kujuneb meie "ise" Me kujuneme alati mingisugustes suhetes. Mitte Durkheimi sotsiaalsed faktid vaid suhtlus. Me suhtleme teineteisega mingite sümbolite abil. # Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et ,,reaalsus" ei eksisteeri ,,seal väljas", vaid seda luuakse sedavõrd kui me sotsiaalselt toimime. Inimiesed toimivad vastavalt sellele, mis on neile kasulikuks osutunud. Biheivoristidelt, et me saame uurida ainult seda maailma, mis on vaadeldav. Meadi hinnagul on seega uurimisüksus ,,akt". Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Zest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel
teise rolli. Sotsiaalsed ja individuaalsed teooriad: kas meie “ise” oleme enne kogemust või on kõigepealt “kogemus” ja selle põhjal kujuneb meie “ise” Me kujuneme alati mingisugustes suhetes. Mitte Durkheimi sotsiaalsed faktid vaid suhtlus. Me suhtleme teineteisega mingite sümbolite abil. # Põhineb pragmatismil ja biheivorismil. Pragmatistidelt, et „reaalsus” ei eksisteeri „seal väljas”, vaid seda luuakse sedavõrd kui me sotsiaalselt toimime. Inimiesed toimivad vastavalt sellele, mis on neile kasulikuks osutunud. Biheivoristidelt, et me saame uurida ainult seda maailma, mis on vaadeldav. Meadi hinnagul on seega uurimisüksus „akt”. Põhineb keelel. Erinevalt biheovoristidest arvas Mead, et inimesed saavad oma reaktsioone suunata. St me reageerime mõistuspäraselt arusaadavatele märkidele. Žest sümbol. Me teame, mida me tahame öelda, aga ennekõike tänu sellele, et me tahame, et teine inimene reageeriks mingil moel
teiste avamustes, oskab rääkida vaid nende hinnangust, mis juhivad tema enda olemist" (1755) Î Ära mõtle nii palju, mida teised sust mõtlevad, sest enamus ajast nad mõtlevad, mis küll sa neist mõtled (Sauter) Tocqueville: vajadus ja poliitiline vabadus Tarbija ühendab endas ,,tahtmise" ja ,,vabaduse" - civil (kodanlik, kodanike - tõlkeprobleem!) vabaduse annab seega ainult ühiskond, mis lubab inimesel oma soove rahuldada. Vabad inimesed on ainult puudusest vabad inimiesed. 7 Aristotelese jagunemine: oikos (kodumajandus) ja avalikud kodanikuvoorused: kui head elu juhib mõistus, siis avalikku head elu sõltub kodanike selgest peast. Kaubanduse halb mõju on see, et see teeb mugavaks - pole enam seda sõjakust. Isegi Smith ja Hume, kes on muidu luksuse poolt, arvavad, et luksus, jõukus jms vähendavad inimese tähelepanelikust, aktiivsust jne. Tarbimise naiselik konnotatsioon.