teha suured kolooniaid, kuid puutusid kokku takistusega. Kust võtta tööjõu? Euroopa elaniku jaoks oleks see liiga mõttetu ning kallis. Tööandjad püüdsid sundida tööks põliselanikke - indiaanlaseid, kuid tagajärjetult. Lõpuks otsustati tuua Aafrika elanike Ameerika maale, kuna neid isegi ei peetud inimesteks. Hakkas õitsema orjakaubandus, umbes 14 miljonit inimest veeti laevadega üle ookeani briti kolooniatesse Põhja Ameerikas, kohutavates tingimustes umbes pool võetud inimhulgast suri. Ameerikas õpetati neile erinevaid töid ning inglise keelt. Aeg möödus ja enam ükski mustanahaline ei kujutanud enda elu ilma peremeheta. Ameerika tõusis võimsaks riigiks kiire majanduskasvu tõttu, mis poleks olnud võimalik orjadeta. Kuigi osa orjasid elasid päris hästi oma peremehede juures, polnud selline olukord igas peres. Tekkib küsimus kas ori on inimene või tööriist? Kuigi peaaegu iga tolle aja peremehe käitumine orjade suhtes ei olnud lojaalne ning humaanne,
kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektorid võitlevad harilikult nappide ressursside pärast ühiskonnas. Massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terve süsteemis. 2. Kollektiivse käitumise mudelid (268-271) Mis teeb muidu tavalisest inimhulgast grupi hüsteerilisi kakerdajaid või lõhkuva jõugu? Gustave Leboni teooria seletab rahvahulga käitumist sellega, et inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ja nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist (1896!) Emotsionaalse nakkuse mudel - Blumeri mudel; Leboni seisukohtade edasiarendus. Hulka nähakse kui tekkivate suhete ja normide tandrit. Vastatikuse mõju kaudu loovad
mida rüütlitel täita tuli. Just eelnimetatud koodeks eristas rüütlit tavalisest sõjardist, kunanende tegevusel oli justkui moraalne pinnas. Väärtustada tuli au, vaprust, viisakust ja seda kõigi ühiskonnaliikmete vastu. Tähtsaimad olid loomulikult lähedased, pereliikmed, naised ja teised rüütlid, kelle vastu näidati üles erakordset sõprust ja ustavust. Üleüldse olid rüütlite omavahelised suhted vägagi märgilise tähendusega. Ilmselgelt eristuvad inimhulgast eredamad kujud ja nii oli see ka rüütlite puhul, mis kohati külvas vaenu ja rivaalitsemist. Rüütlid otsisid ka naiste heakskiitu, eriti kõrgest soost naiste, kelle soosingu võitmine oli eesmärk omaette. Keskaegne rüütlikultuur saavutas oma kõrgpunkti 12.-13. sajandil. 12 Küll aga ilmusid esimesed rüütlid oluliselt varem, umbes 9.-11. sajandil. Nagu eelpool mainitud, oli esimeste rüütlite ülesanne kaitsta neile määratud piirkonna elanikke, seda igas ühiskonnakihis
Ta leiab: klassikalise doktriini mõlema kontseptsiooni esindajate käsitused rajanevad nii hüpoteesi kui ka üldse õigusnormi hüpoteetiliselt eeldava iseloomu ekslikul mõistmisel. Ta rõhutab: hüpoteesi ülesandeks on viidata nendele tingimustele või asjaoludele, millede olemasolul tekkib dispositsioonis õiguslik suhe kahe isiku vahel kummalegi määratletud kohustuste ja õiguste kohaselt. Hüpoteesi rolliks on piiritleda üldisest inimhulgast just see isikute paar, kelle vahel nüüd dispositsiooni kohane õigussuhe tekibki. Just selles mõttes on kõik õigusnormid 3 hüpoteetilised. Teisisõnu võime loengumapis käsitletu põhjal seletada: hüpoteesis esitatakse eeldatavad tingimused, milliste juhul saab realiseeruda dispositiivne reegel. Luuakse objektiivne ning subjektiivne õigus (õigused ja kohustused), mis on abstraktsed kuni leidub konkreetne juht