Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte Loodusgeo ja inimgeo on omavahel tugevas seoses. Mõlemad teadused on ruumilised teadused. Kui teadusi kirjeldatakse pole erinevus oluline, kui aga seletatakse on erinevus suur, sest ühte nähtus juhivad loodusseadused, teist aga ühiskonnareeglid. Erinevus põhihuvides: Inimgeograafia põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel. Inimgeograafia on teemateadus. Tegeleb inimtegevusega.
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust,
Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele. Jaguneb kaheks : Gaia koolkond ja süvaökoloogid ehk ökofasistid GAIA: ei muretse, usuvad, et loodus on inimkonnast tugevam ja suudab tulla kõigest välja. Võib tulla kriis, mis hävitab osa inimkonnast, aga osaj ääb ikka alles. Pohhui värk.
Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele. Jaguneb kaheks : Gaia koolkond ja süvaökoloogid ehk ökofasistid GAIA: ei muretse, usuvad, et loodus on inimkonnast tugevam ja suudab tulla kõigest välja. Võib tulla kriis, mis hävitab osa inimkonnast, aga osaj ääb ikka alles. Pohhui värk.
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri
annaabi.ee 
