Minu tüüpilised vead kirjandis ° Sõnakordusi esineb küllaltki palju. Peaksin rohkem kasutama sünoüüme. Mitmes kirjandis kordub mul sõna inimene, seda saaks asendada näiteks selliste sünonüümidega : hingeline, inimhing, inimlaps, jumalaloom, inimeseloom, inimloom, inimesepoeg, ligimene, lihtsurelik, lihtmees või argipäevainimene. Ja veel näiteks sõna raske, mille asemel võiks kasutada kontimurdev, üle jõu käiv, mittejõukohane, kurnav, väsitav või pingutav ° Suur viga on sõnade järjekord lauses. Minu moodustatud lause: ,,Nii tema ja Carmeni suhted algasidki.", õigem oleks siiski: ,,Nii algasidki Carmeni ja tema suhted." Või näiteks : ,,Ta kirjeldab väga täpselt kõike.", korrektne
Inimesed lasevad end mõjutada sellepärast, et nad ei viitsi ise mõtelda Kuulmine ei ole veel kuulamine ja vaatamine ei ole veel nägemine. Siiski ei viitsi me sageli selle peale mõelda või ei tunne inimeseloom lihtsalt vajadust asjade tausta üle juurdlemiseks. Miks me teeme nii nagu teeme? Kas see on meie endi valik või langetab keegi teine need otsused? Adolf Hitler: "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Tõepoolest, inimene on paraku kergesti mõjutatav, kes rohkem - kes vähem. Võtame näiteks kasvõi sektid kuidas need toimivad? Eks ikka tänu sellele, et keegi ,,suur ja tark" juht ütleb midagi ja kõik teised järgivad teda pimesi
Eestlaste olevik ja tulevik Eesti on maailmakaardil väike maa, kuid on näinud palju häid ja halbu päevi.Kõik, mis juba möödas, see on ületatud ja läbi elatud, aga on veel palju, mis on veel ees ja tuleb kogeda.Eesti rahvas ja inimeseloom on loodud sellisena, et mis möödas sellest osa ununeb ja haihtub, aga edasi elame usus ,et praegune olukord paraneb ja parem tulevik ootab ees.Milline seis meil praegusel hetkel on ja mis meid ootab ees? Paljud uuringud küll näitavad ,et Eesti on maailmas arvestataval kohal,küll siis võistlustel ja hariduse poolest,kuid tegelikult on tõsine probleem,mis võib hakata tulevikus tõsiselt Eestit mõjutama
padi ei ole d palataliseeritud 3. Mis vahe on häälduses märksõnadel kann (mänguasi; lill) ja kann (joogi- või vedelikunõu)? (2 p) 2 p kan´n (mänguasi) on n palatiseeritud, kann (jooginõu) ei ole n palatiseeritud 4. Kirjutage kokku, kus vaja. Märkige ära ka juhud, kus on võimalik kahesugune kirjutusviis. (14 p) 12 p eestotsast, elektrisinine, Harju keskmine, heinategu, hommiku poole, hukka mõistma, hulga kaupa või hulgakaupa, hundiaju, imetore, inimeseloom, kassiauk, koloraado mardikas, laiali valguma, veel kord 5. Tõmmake ebasoovitatavatele väljenditele kriips peale. (5 p) 5 p matemaatika süvakool matemaatika erikool ma väga vabandan ma palun vabandust maakaart geograafiline kaart huvitegevus kooliväline tegevus televiisori hind televiisori maksumus 6. Leidke sobivam sõna(stus). (11 p) 8 p marsruuttakso- liinitakso mikroskeem- mikrolülitus
Kui otsekõne koosneb järjest mitmest lausest, jäävad nad kõik ühtede jutumärkide sisse. NB! Kui saatelauset pole, siis pole tegemist otsekõnega ning lauset jutumärkidesse ei panda, isegi kui lauses pöördutakse kellegi poole. Üte (nimetavas käändes nimisõnafraas, mis nimetab seda, kelle või mille poole pöördutakse) eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga: ,,Hakkame, mehed, minema!" ,,Kas sina, sõge inimeseloom, siis midagi ei pelga?" KIIL Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, ent pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu välja jättes ei muutu lause tähendus ega vorm. Kiiluga väljendatakse tundeid, suhtumist või lisatakse kommentaare. Seal ta, uskumatu küll, tõesti on. Peeter on haige (no tore on). Kiilu kirjavahemärgid: o komad lühemate kiilude puhul, mida ei taheta eriti esile tõsta
kirjeldanud. Huntide kirglik ulumine kõlab tema kännul). Mis see siis on? (Nagu tahtmatult tõmbab ta ukse lapse järel paugutades kinni. Huntide kisa kajab kaugemale ära.) MANN (jookseb karjudes tagakambrisse). Hunt! Hunt! Kõikide ehmunud silmad on lapse peal kinni, see ise on kohkunult, tulevalgusest pimestatud silmadega keset tuba seisma jäänud. JAANUS {kõigepealt toibudes). See on tema laps! PERENAINE. Püha jumal! See ka inimeseloom! Sel ka hingekene sees! Kõik kogunevad lapse ümber, see vaatab suurte silmadega ühe otsast teise otsa. Mann piilub aralt ukse vahelt ja vanaema kobab lähemale. PEREMEES {on püssi ära pannud ja lapse ette astunud). Kas sa huntide käes olid ja parajasti veel pääsesid? Laps vaatab temale otsa, ega vasta midagi. PEREMEES {õrnalt). Kas sa ei mõistagi kõnelda? Laps nagu enne. PERENAINE. Mis su nimi ka on? Laps vaatab perenaise otsa, siis peremehe otsa tagasi, aga ei vasta.
Sa vääratud vaid siis, kui oli, millelt. Ma küsin hingamiselt, vaikuselt ja lillelt. Ma kuulen: hinga, ole, vaata, kuula, oota. Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud. Me sees on võimalused --- nad on määratud. Paljud Viidingu luuletused on viisistatud, neid on laulnud näiteks ansambel "Ruja". Tühi tuba, ennast täis Tühi tuba, ennast täis, tühi tunne, ennast täis, tühi paber, sõnu täis. Miks? Suuril silmil vaatab aknast inimeseloom. Mis ta tahab? Tahab, et tal puuduks iseloom. Aga seda ei saa tahtes. Tahes-tahtmata on teel ainus igavene sõnum. Nüüd. Ja veel. Ja veel. 1998. a ilmus Viidingu koondkogu ,,Kogutud luuletused." Ülesanne Vali üks Üdi ja Üks Viidingu luuletus. Milles avaldub Üdi-perioodi mängulisus/süngus, milliseid ootamatuid lahendusi ja riime on kasutatud? Millised mõtted ja arvamused inimelust luuletustes esinevad? Mida Viiding kritiseerib? Kuidas avaldub
kuidas õpetajad hoiavad õpilast peale tundi vestluseks kinni või jätavad peale tunde ainult • Tagajärgi on nii „vaidlustamatuid“ kui „läbiräägitavaid“: selleks, et õpilasega sõidelda ja talle korrutada, miks ta on halb, hoolimatu, mõtlematu, hirmus “inimeseloom“ (või midagi sarnast). - Vaidlustamatud tagajärjed peaksid olema eelnevalt teada, kooli sisekorras selgelt sõnas- tatud ja neid kohaldatakse otsustavalt. Vaidlustamatuid tagajärgi rakendatakse selliste Lugupidavaks jäämine tähendab seda, et isegi kui meil tuleb kohaldada küllaltki tõsiseid ta-
annaabi.ee 
