Kaugveri varased novellid paistsid silma korrektse zanrilise teostusega. Leidlikult esitas ta dramaatilisi, sageli erakordseid konfliktolukordi ning tõstatas aktuaalseid eetilisi probleeme. Kaugveri esimesed ilmunud romaanid kujutavad kaasaegset töölis-miljööd. ("Keskpäevavalgus","Igapäevane leib".Tähelepanu keskpunktis on neis noored mehed, kes tahavad ja suudavad hästi tööd teha, kelles on optimismi ja julget pealehakkamist. Tõsisemalt probleemse elunägemise ja veenvama inimesekujutuse juurde jõudis kirjanik romaanis "Nelikümmend küünalt". Teos on esitatud peategelase pihtimusliku meenutusena oma neljakümnendal sünnipäeval. "Nelikümmend küünalt" äratas huvi uudse ainestikuga. Romaan rõhutab inimese vastutust oma ühiskondliku valiku ja tegevuse eest. Peategelase tagasivaatena oma allakäiguteele on kirjutatud ka romaan "Jumalat ei ole kodus". Viinaravil kirjanikust peategelane püüab endale meenutamisi selgeks teha, mis temaga on toimunud.
tegevuste keelde. Laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse, ja vastupidi. o Komplementaarsus (R+D), kõige levinum suhe. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi: sõnadele lisanduvad kostüümid, grimm, miimika jne. Remarkides kirjeldatut dialoogis üle ei räägita. o Diskrepants (RD). Sõnad ja tegevus lähevad lahku, repliigid ja remark räägivad üksteisele vastu. See suhe esineb suhteliselt harva. Inimesekujutuse eripära draamas: · Tegelane on teose mootor tema veab etendust · Tegelane esitatakse kontsentreeritult ei elata sisse sellesse · Siseelu kujutamine komplitseeritud o Sõna - dialoog ja monoloogid, milles avaldatakse oma tundeid, pihitakse salajasi mõtteid, sõnastatakse läbielamusi jne. Üsna tavalised on kuuldavad mõtisklused, mis määratud usaldusisikule või otse publikule
Tuntumaid pikemaid tekste on ,,Hulgus" (1927). Loomu ja kirjutuslaadi poolest oli lühike ja konsenteeritud laad. Intensiivne novellikirjutaja. Tema looming on kriitilisrealistliku novellikunsti eredamaid tippe eesti kirjanduses. Novellikogudest kõige populaarsem on ,,Epp Pillardpardi Punjaba potitehas" (1925) oluline tekst eesti kirjandusloos. Lisaks ,,Must rist". Nendega tõusis ta kohe eesti novellistide esiritta. Peet Vallaku novelli on nim karakterinovelliks, millega rõhutatakse inimesekujutuse erilist kaalukust tema teostes. See on Vallaku novellikunsti omapära, sest inimtüübi avamine on tema teoste valdavamaid lähtepunkte. Tema tegelased on valitud inimeste hulgast, kes asuvad klassiühiskonnas madalal. Nt vaesed käsitöölised, puu- või pottsepad, lodjamehed, kirstutegijad, autojuhid ja piletineiud sageli juhuslikuga tööga peost suhu elavad inimesed, kes oma hukule vastu lähevad. Hilisemalt tulevad juba ka linnaolustiku viletsal järjel olevad haritlased ja kunstnikud
Ühemõõtmeline tegelaskontseptsioon iseloomujooned, eristavad tunnused Mitmemõõtmeline tegelaskontseptsioon palju eristavaid tunnuseid ja iseloomu jooni Staatiline tegelaskontseptsioon ei muutu psühholoogiliselt eriti Dünaamiline tegelaskontseptsioon muutub psühholoogiliselt (nt muudab seisukohti), temaga juhtub midagi suurt. Avatud tegelaskontseptsioon teame sisemaailmast palju Suletud tegelaskontseptsioon ei saa sisemaailmast palju teada Inimesekujutuse erijooned: · Tegelane esitatakse kontsentreeritult vähe aega, vähe ruumi · Siseelu kujutatakse komplitseeritult ei saa palju dokumenteerida ega anda väljastpoolt arvamusi. Siseelu võib välja tulla pisimärkidest. Tegelase analüüs: · Kes tegelane on? Välimus, sotsiaalsed omadused, iseloom, suhted. · Miks tegelane nii räägib ja tegutseb? Motiivid, esteetilised, väärtushinnangud. · Kus, millal, kellega tegelane räägib? · Mida tegelane räägib?
Gangreeni tõttu amputeeriti tal 1980. aastatel jalg. On eesti suurima tiraaziga kirjanik, tema raamatuid on trükitud peaaegu 1, 5 miljonit eksemplari. Populaarsuse põhjuseks on ilmselgelt see, et Kaugver kirjutab lihtsalt ja arusaadavalt üldinimlikest probleemidest, kohati on süzeed seebiooperlikud. Kaugveri esimesed ilmunud romaanid kujutavad kaasaegset töölismiljööd ("Keskpäevavalgus" 1962, "Igapäevane leib"1964). Tõsisemalt probleemse elunägemise ja veenvama inimesekujutuse juurde jõudis kirjanik romaanis "Nelikümmend küünalt" (1966). Teos on esitatud peategelase pihtimusliku meenutusena oma neljakümnendal sünnipäeval. Peategelase tagasivaatena oma allakäiguteele on kirjutatud ka romaan "Jumalat ei ole kodus" (1971). Viinaravil kirjanikust peategelane püüab endale selgeks teha, mis temaga on toimunud. Kaugver ja alkohol on teada-tuntud
annaabi.ee 
