sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Andunud noorena filosoofilisele õpinguile, uurib ta peale stoikute ka platoniste ja peripateetikuid, suhtudes teatava sallivusega ka teistsugustesse arusaamadesse. Viimast kinnitab asjaolu, et ta hoolitses Ateenas asuvate filosoofiliste koolide eest ja lasi riiklikul kulul neis igaühes pidada üleval kaks õppetooli. Epictetuse eeskujul seadis ta esikohale eetika: nõudis omakasupüüdmatut inimesearmastust ja enesetäiustamist ning arvas, et õnne ja rahulolu võib saavutada ainult maailma seaduspärasusi mõistes ning nende mõistuslikkusse uskudes. Olles veendunud hinge jumalikus päritolus, pidas ta kõiki inimesi võrdseks. Siiski nõudis Marcus Aurelius, et igaüks peab talle saatusest määratud kohal oma ülesannet täitma, ja oli seega ühiskonnas kehtivate suhete tuline pooldaja. Erinevalt vanast stoast arvas ta, et jumal on väljaspool reaalset maailma, seega
(neutraalsed ilmingud, ei ole ei head ega halvad ning õnn neist ei sõltu). Ent afektid takistavad meid tunnetamast tõelisi väärtusi. Neli peamist afekti: lõbu, iha, mure, hirm. Kui inimene on afektidest vabanenud, on ta omandanud seisundi, mida stoikud nimetavad kiretuseks. Selles seisundis inimene on vaba ja näeb paratamatust ja teeb, mida on vaja. Ent kõige selle juures säilitavad abielu, perekond ja riik positiivse väärtuse, kuna need ülistavad õiglust ja inimesearmastust. Hilisema stoitismi esindajad (Marcus Aurelius, Seneca) põlgavad eelkõige luksust ja mugavust. Nende vaimseks hoiakuks kujunes isiksuse uhke ja murdumatu väärikus, tingimatu kohusetäitmine. Stoikud õpetasid saatusele alistumist seda nimetatakse stoiliseks rahuks. Nad leppisid, et on asju, mida ei saa muuta, ent seejuures õhutasid end muutma seda, mida on võimalik muuta. Bacon mõistab, et kõik uus ja edasiviiv saab tugineda ainult kindlatele teadmistele ja neist tulenevale
maailmajaost." Kaupu ei tooda selleks kohale, et seda inimest armastatakse, vaid seda tehakse omakasu ja enesearmastuse pärast, kuid see toob tegelikult kasu. · Moraali ja kommete päritolu ei tule altruismist, vaid ise tahame tunnustust ja selleks, et seda saada, peab tunnustama teisi vastastikune kauplemine. Nt Facebookis on võimalik teisi ,,like'ida", samal ajal eeldatakse, et nemad teevad seda ka vastu. · Matkib kristlikku inimesearmastust; tegelikuks liikumapanevaks jõuks on enesearmastus ja uhkus. See on teesklus, kuid see töötab. Rousseau, Nicole, Pascal · Moraali ja kommete päritolu? · Moraal ja kombed inimene vajab tunnustust selle kindlustamiseks osutab seda teistele · Matkib kristlikku ligimesearmastust; tegelikuks liikumapanevaks jõuks enesearmastus ja uhkus · Rousseau tsivilisatsioonikriitika 18. saj: teeskluse paljastamine 18
Eeskõne on tragöödia terviklik osa, mis on enne koori tulekulaulu, vahelugu on tragöödia terviklik osa, mis on terviklike koorilaulude vahel, lõpetus on tragöödia terviklik osa, mille järel koorilaulu enam ei ole. Kaebelaul on ühine nutulaul koorilt ja näitlejailt lavalt. 13. Et äratada hirmu ja kaastunnet ei tule näidata väärt mehi muutuses õnnest õnnetusse, sest see on tülgastav, ega halbu muutuses õnnetusest õnnele see on tragöödiale võõraim, see pole ei inimesearmastust mõjutav ega kaastunnet ja hirmu äratav. Niisiis jääb üle nende vahepealne, kes pole eriliselt väljapaistev vooruse ja õigluse poolest ning kes ei satu õnnetusse mitte pahelisuse ja kõlvatuse, vaid mingi eksiarvamuse tõttu, olles nende hulgast, kes on nimekad ja edukad, nagu Oidipus. Muutus ei pea kulgema mitte õnnetuseslt õnnele, vaid vastupidi, õnnelt õnnetusele, ja mittepahelisuse, vaid suure eksiarvamuse tõttu sellise
annaabi.ee 
