Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
merisiilikud. Perioodi jooksul ilmusid ka vaalad, hülged ja delfiinid. Maismaal tulid nahkhiired. Arenesid mitmesugused maismaaloomad, nt elevandi ja hobuse eellased. II neogeen 242 milj a tagasi Neogeeni loomastik sarnanes juba paljuski praegusele: ilmusid karud, hüäänid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud jpt loomad. Ka linnustik oli rikas. Neogeeni lõpul tulid inimlased ehk hominiidid. Neogeeni lõpul kliima halvenes, selle tagajärjeks ulatuslik mandrijäätumine, mille raskuspunkt langes siiski järgmisesse uusaegkonna etappi ehk kvaternaari. III kvaternaar 2 miljonit aastat tagasi kuni praegu Mitu jäätumist e jääajad. Kujunes välja tänapäevane elustik. Uusaegkonna vanem osa e paleogeen jaguneb kolmeks ajastuks: 1. paleotseen alg 65 milj a tagasi 2. eotseen alg u 55 milj a tagasi 3