seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toimetulekut; 2) sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus; 3) muu abi on sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. (Medar 2002: 50) Sotsiaaltöö korraldaja inimeme, kes opereerib keskkonnas keerukalt lihtsamale, sulatades oskuslikult ühte juhtimise ja korralduse kontseptsioonid, tehnikad ja mudelid, kasutades selleks olemasolevat ressurssi. Moodsa sotsiaaltöö korraldaja nägu on mitmepalgeline ja sageli konfliktsete nõudmistega oma käitumises, kuna inimeste grupid, kellega ta peab tegelema, erinevad tihti oma huvidelt (töötud, kreeditorid, omanikud, ettevõtjad jne). (Medar 2002: 51)
inimeste jaoks, olenemata nende tervislikust olukorrast. Peamiseks eesmärgiks on uurida, kuidas ning milliste vahenditega on võimalik erivajadustega inimestel reisida. Uuritakse, millised on erivajadustega reisijate õigused ning võimalused Eestis. Samuti antakse ülevaade ettevõtete kohta, kes erivajadustega reisijate peale kõige enam mõtlevad. 3 1. ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD Erivajadustega inimeme on isik, kellel esinevad kõrvalekaldeid teistest inimesest kas füsioloogiliselt, anatoomiliselt või psüühiliselt. See tähendab, et nad erinevad teistest inimestest teatud joonte kaudu mis võivad muuta nende võimalused ühiskonnas piiritletuks. Reisimine on pidevalt kasvav ning arenev majandusharu. Reisimine annab inimestele võimalusi õppida või kogeda midagi uut ning erinevat, millega igapäevaselt harjunud oleme
Peaks jälgima, kui palju on meie toidus süsivesikuid, valke ja rasvu. Teiseks põhimõtteks on mõõdukus, mis tähendab, et üle pingutada ühegi asjaga ei tasu, see teeb rohkem kahju, kui kasu. Kuigi vitamiinid on väga olulised ning me peaksime oma päevase vajaduse kätte saama, ei tasu liigselt neid tarbida, kuna mõned vitamiinid võivad suures koguses olla toksilised. Jälgima peaks ka, et ei ületaks oluliselt oma igapäevast energia vajadust, kuna sellega koormab inimeme liigselt oma organismi ning tagajärjeks on ülekaalulisus. Kolmas põhimõte on eelnevale natuke vastupidine, nimelt ei tasuks ka liiga vähe toitaineid tarbida, sest kui inimene ei saa vajalikke aineid oma toidust kätte, tekivad samuti probleemid organismis. Inimene võib oma päevase energia vajaduse küll kätte saada, aga ei saa sellest muid vajalikke aineid. Näiteks kui mitte süüa piisavalt valku, pole organismil millegiga ennast parandada ega ehitada. Viimane
Selleks osutus küsimus,,Kuidas suhtuvad inimesed Riigikogu Valimistesse?" Leiti, et sellele on võimalik vastata intervjuu meetodiga. Järgmiseks tuli panna paika kava, mis sisaldas sissejuhatavaid , põhi- ning kokkuvõtvaid küsimusi. Inimesed, kes valiti intervjueeritavateks, olid Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vähemalt eelmistel valimistel täisealised . Tehti vanuselised klassid 18-30, 30-40, 40-50, 50-60, 60-70 ja 70- ... Igast vanusegrupist otsiti üks inimeme , keda intervjueerida. Inimestega võeti ühendust erinevatel viisidel: kas kohalike huviringidega või siis tutvusringkonnast sobivas eas intervjueeritavaga, ka naabritega. Vastajad olid kas võhivõõrad või kaugemad tuttavad. Kuna küsitlusele pidid vastama inimesed, kes on vähemalt täisealised ja saavad Riigikogu valimistel hääletada ,siis ei tekkinud erilist probleemi, et leida inimesi ,kellega intervjuu teha. Iga intervjueerija teostas oma intervjuu iseseisvalt. Kõik
annaabi.ee 
