äranägemise järgi kujundada ning oma kasuks tööle panna. Bolsevike võimuletulekuga lootsid inimesed võrdseid tingimusi kõigile, ning nad saidki need, kuid mis hinnaga? Nad muutusid vaid eikellekski ning suur osa neist leidis oma tee mõnes töölaagris, nagu ka Larissa. Filmi lõpus, kui Yevgraf räägib oma meenutusi Tonyale ütleb ta lause ,,A nameless number on the list that was afterwards mislaid. That was quite common these days."(1) See on miski, mis võtab kokku suhtumise inimellu tolle ajastu lõpul. Antud filmist olin ma eelnevalt kuulnud ja seda ka osaliselt, kuna tegu on suurteosega mis on jäänud ajas inimestega kaasas käima, nüüd avanes võimalus see tervikuna ära näha. ALLIKAD Film ,,Doktor Zivago" 1965 1. Yevgrafi tsitaat filmist, 3.06.20
A. H Tammsaar ,,Tõde ja õigus" Andres ja Krõõt Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu, kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool
teise inimese positsioonile, nähes niimoodi maailma võetud rolli kaudu ja muutes vastavalt mängusituatsioonile oma käitumist. Samuti kujuneb lapsel arusaam heast ja halvast, õigest ja väärast, hakkab arutlema nii enda kui kaaslase käitumise üle. Koos mängides õpivad lapsed üksteist mõistma. 4-5 aastaste laste mängudes on üks neile jõukohane reegel. Mängides on lapsed ise reeglite loojad ja vastavalt vajadusele ka nende muutjad. Väärtused kuuluvad lahutamatult inimellu. Neist juhindudes tehakse oma elu tähtsad ja vähetähtsad valikud, laps leiab ka selle mustri mille järgi ta juhindub. Reeglid õpetavad lapsi oma käitumise eest vastutama, mis on elus üheks oluliseks väärtuseks.2 2 Väärtused koolieelses eas: Väärtuskasvatused lasteaias. Tartu 2010, lk 163-173. Kasutatud materjalid 1. Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Valgus, 1974, lk 38-42. 2. http://www.lelu.ee/index.php/et/sonastik 3. http://www.lelu.ee/index
stereotüüpe, kuid muutuvad sellega pilgete märklauaks. Sablooniline ehk omapärata mõtlemine puudutab paljusid ühiskonnasfääre: poliitikat, majandust, kultuuri ja isegi intiimelu. Kindlaks kujunenud moraalsed väärtused ning normid muudavad maailma kaootiliseks, sest viimasel ajal leidub aina rohkem inimesi, kes püüavad tõestada nii endale kui ka teistele, et nad erinevad teistest, tehes vahel isegi rumalaid tegusid. Stereotüübid on tunginud sügavalt inimellu. Tänapäeval ei suuda me ilma stereotüüpideta oma elu ette kujutada. Siiski - mõningates sfäärides oleks vaja korrigeerida olemasolevaid norme. Näiteks nagu seksuaalsus. Seksuaalsus on inimese jaoks väga oluline ja väärtuslik tunne ning seda ei tohiks alahinnata ning summutada ühiskonnas eksisteerivate normide tõttu, muidugi välja arvatud juhul, kui see väljub moraalse eetika raamidest. Stereotüüpne mõtlemine pidurdab isiksuse arengut, takistab eneseteostust ühiskonnas,
annaabi.ee 
