heteroloogiliste (teiselt inimeselt) pärit rakkudega, lahendades immuunvastuse tekke probleemi.(2) VEKTORID DNA elementide transpordiks kasutatakse viirusevektoreid, mis on saadud viiruste geneetilise materjali modifitseerimisel, asendades viiruse genoomis mõne geeni rakulise geeniga.(1) Vektorite puhul on väga oluline, kas sisseviidud geen integreerub kromosoomi või jääb episoomina rakku.(2) Seejuures kasutatakse viiruse omadust tungida inimee rakuudesse ja viiruse nukleiinhappeseostumist peremeesraku-DNA-ga. Seega on viiruse abil võimalik rakku toimeta vajalikud geenid ja muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas. Viiruse ohtlikkuse vältimiseks eemaldatakse neist pärilik materjal, mis tagab viiruse paljunemise.(1) Integratsioon kromosoomi: 1. Geen antakse edasi igal raku jagunemisel igale tütarrakule 2. Saavutatakse pikaajaline stabiilne ekspressioon 3. Oluline näiteks tüvirakkude korral 4
3)Kannatust on võimalik peatada. 4)Kannatusest viib välja 8 astmeline tee. Buddha nimetab seda DHARMACHAkRA Bütismi sõmboliks on 8 kodarilne ratas. Buddha rändab Indias ringi ning eluajal kujunesid järgijad. Pandi alus buddhistlikule kogudusele(Sangha) Jaguneb kaheks 1)Ilmikud(elavad igapäevast elu aga on kohustunud sellele usule 2)Mungad(bhiksu), nunnad(bhiksuni)-kerjus. Rüü, kerjakauss, sõel, nõel. Peab tegutsem, et ei põhjusta kellegile kannatusi. Tähtis on, et inimee annab kolmekordse varjupaiga tõotuse, otsin varjupaika Buddha juures, otsin varjupaika koguduse juures ja Dharma juures. Ilmikute ülesanne on munkade eest hoolitsemine ja kloostrite ehitamine, teha sellist töö mis ei tooks ühegi elusolendi kannatust. Mungaks, nunnaks samiseks peab olema täisealine, kiilaks ajama ning minema vana munga juurde, elab mõnda aega noviitsina ilma tõotuse andmist. On loobunud iseendale elaimseks. Lunastamisseisund nirvaana. Jumalaid ei ole lunastuseks vaja,
14 Toimetulek «Suru - suru vastu» fenomeniga - Defensiivsus - kaitsehoiak, mis blokeerib sageli konstruktiivsed otsused ja teod. Kuuesammuline kehtestamisprotsess: 1) Ettevalmistus. 2) Sõnumi saatmine. 3) Vaikus. 4) Teise inimese reaktsiooni peegeldav kuulamine. 5) 2-4 sammu kordamine nii kaua, kui vaja. 6) Lahendusele keskendumine. Testid enne kehtestamist: 1) Kas ma hoidun teise inimee ruumi tungimast? 2) Kas ma kehtestan end millegi suhtes, mis on saanud pidevaks mureks? 3) Kas olen loonud enese ja teise inimese vahele usaldusaluse? 4) Kas ma saan kehtestamise abil oma vajadused rahuldatud? Kui kehtestamine on lõppenud, siis võib tegelda teemadega, mis purskusid teise inimese suust välja tema kõige tugevama kaitsereaktsiooni ajal. Kehtestamise ajal ärge astage küsimustele, vaid reageerige hoopis peegeldava kuulamisega.
Inimene on enda olemises ajutine kõigel on lõpp ja algus. Meie ajutisus on põhjus, miks me ei taju universumi korda. Moraaliseadused on selle väljendused inimeses. See ei tähenda, et inimene on ainult üleni hea, sest ta võib tegelikult käituda teadlikult halvasti. Platoni sõnul on kõigel idee ideedemaailm. Headuse idee on see, kui inimese hing puutub kokku ideega, siis temas toimub muutus. Inimee hing tõuseb illusioonide maailmast ehk praegusest tõelisse maailmasse. Headus on sama mis ideedemaailm. Ilma headuseta ei saaks toimida. On olemas näiteks ülim headus, mis eksisteerib vaid ideede algkujus. See saab olla olemas ainult igavestes ja absoluutsetes asjades. Inimese hing saab ülimat headust vaid kogeda, kuid mitte ise olla. Hing on kehas kinni. Vamine pool inimeses on igavene. Inimõigused
13. Kellele rakendub vabadus e. kahjuprintsiip Milli järgi? Tsiviliseeritud ühiskonna iga liikme kohta. Tema printsiip on mõeldud kehtima "küpses eas inimeste" kohta. Lapsed ja "barbarid" jäävad sellest välja, sest vabadus kui printsiip ei rakendu üheski olukorras enne seda hetke, millest alates inimkond suudab täiustuda vaba ja võrde mõttearenduse kaudu. 14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil? Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimee põhjustama kahju teistele? 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marxi liberalismikriitika: Liberalism taotleb sellist reziimi, kus oleksid tagatud õigused võrdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile, seegi poltiililist emantsipatsiooni. Kuid sääraste õiguste omamine mitte ainult ei küüni inimliku emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda. Sest liberaalsed õigused on egoistlikud
oli agresiivsega noormehega. Kohus ledis et formaalsed tingimused on täidetud aga lisaks sellel ta peab vastama säte mõtele ehk tal peab olema hariduse järelevalve võimalus. Kui riik teinud otsuse et teeb erisused alaealistele kinnipidamisel, peab silmas pidada et see vastaks erandi ja konventsiooni mõtele. Selgus et Belgia rikunud artikli 5 mõtet rikkudes enda kohustus. Winterwerp vs Holland (1979) See puudutab isikut kellel on ebatervepsühhika. Inimee kes määrati erandkorras psühiaaterhaiglas, ehk see on kui ei ole kohe vaja kohtuotsus ehk teda on vaja kiiresti ühiskonnast eraldada. Tema viibimis psühhiatrahaiglas pikendati kusjuures see Winterwerp küsis vabastus haiglast. Kohtul oli võimalik defeneerita mida mõistetakse inimese all kellel on probleemid psüühikuga. Kohus ei saanud tõlgendada, aga ütles et ta pani paika kolm tingimust mis peavad olema täidetud et inimese kinni pidada: 1
annaabi.ee 
