Ta suudab vatt ammutada isegi vihmatilkadest või kastepiiskadest. Ta keha on kaetud teravate okkasarnaste moodustitega, et jääda röövloomadele märkamatuks. 6. Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastik Peamine inimtegevus on seal seotud kaevandustega, kõige suurema tähtsusega on kulla- ja vasekaevandused. Suure Liivakõrbe lääneosas tegeletakse ka loomakasvatusega. Aborigeenid olid esimesed inimasukad Austraalias. Nüüdseks elavad nad Austraalia põhja- loode- ja keskosas, sest mujalt on nad välja aetud. 1971. aastal said aborigeenid endale oma lipu. Austraalias elab selle aasta seisuga 22969000 inimest, rahvastiku keskmine tihedus on 0,38 in/km2 . Enamus rahvastikust elab idarannikul, kus on niiskem kliima. Kasutatud kirjandus: · http://www
mere või mingi muu veekogu lähedastes piirkondades (hindud ise eriti liha ja kala ei söö). Pakutakse ka kartuli chipse ja keedetud kartulit. Lisaks puuviljad: õunad, banaanid, ananassid, mandariinid, kuivatatud datlid (lõuna pool Gujarat- s saab ka ka arbuusi ja viinamarja). Seega ei tohiks eriti toidu üle nuriseda. India ajalugu India on alati olnud rahvaste segu. Kui mõned jääajaeelsed hominiidid kõrvale jätta, siis olid esimesed siia saabunud inimasukad negriitod ja proto-australoidid. Lähis-Idast ja Aasiast tulnud vahemerelisse rassi kuuluvad inimesed näivad olevat praeguste põhiliselt poolsaare lõunaosas elavate draviidide esivanemad. 7000 aastat eKr ilmusid loodesse, Belutsistani mägedesse esimesed põlliharijad. Induse jõe orus suudeti paranenud oskuste tõttu nisu ja otra ladustada suuremates kogustes kui igapäevaselt vaja ning alates 3000. aastat eKr rajasid hästi organiseeritud kogukonnad linnu Harappas, Mohenjo Daros
.....................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 Üldinfo Brasiilia (joonis 1) on Lõuna-Ameerika presidentaalne vabariik, pindalaga 8 515 767 ruutkilomeetrit. Koosneb 26-st osariigist. Maailmas on Brasiilia pindala ja rahvaarvu suuruselt (190 732 694) viiendal kohal. Lõuna-Ameerikas on ta suurim riik, hõlmates 47% kogupindalast. Arvatavasti saabusid sinna esimesed inimasukad vähemalt 32 000 aastat tagasi Vaikse ookeani saartelt. Saavutas oma iseseisvuse aastal 1822. Varasemalt kuulus Brasiilia Portugalile, kuna avastamisau kuulub Portugali meresõitjale Pedro Alvares Cabralile, kes maabus sinna 1500. aastal. Koloniseerimist Portugali poolt alustati aastal 1532. Sellest tulenevalt on Brasiilia ainukene Ladina-Ameerika riik, kus riigikeeleks on portugali keel. Ka kultuuriline pool on sama, mis Portugalis. (Reisiguru 2013) Joonis 1. Brasiilia asend maailmakaardil
Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärvi kultuur Soome vanim arheoloogiline kultuur 7.-4- aastatuhat eKr; Neoliitikum 4
annaabi.ee 
