kuid valetamine ei ole kunagi ühekülgne. Siinkohal ongi paslik öelda, et valetamine sõltub inimese enda moraalsetest tõekspidamisest või siis sõltuvalt millist moraalifilosoofiat inimene järgib. Sest ükskõik mis situatsioonis inimene ka ei oleks, tähtis on enda ja teiste mitte ohtu seadmine, kuid kas selle nimel tasub valetada, see jääb iga ühe enda otsustada. Kasutatud kirjandus: 1. Kant, I. Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada ja valest. Tõlkinud Eduard Parhomenko. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk. 2682 – 2695. 2. Mahon, J. E. The Definition of Lying and Deception. Stanford Encyclopedia of Philosophy, 21 February 2008. [http://plato.stanford.edu/entries/lying- definition/#DefLyi ] 20.12.2014 3. Pojman, L. P. Eetika – õiget ja väärt avastamas. Tõlkinud Tiiu Hallap. Tallinn: Eesti keele sihtasutus, 2005, 423 lk 4. Primoratz, I
DJ arvab, et nad eksinud ning plaanivad appi kutsuda eemal olevat meest. 2. stseen: DJ ja S kohtavad santi. Küsivad teed. Sant annab juhtnöörid metsast väljapääsemiseks ja soovitab ettevaatlik olla, kuna metsas röövlid. Sant palub endale armuandi. DJ peab seda pahaks, et omakasupüüdlik sant. Sant räägib kui vilets elu tal on. DJ ütleb sandile, et too vannuks ja siis saab temalt ühe luidoori (??). Sant on nõus pigem nälgima kui vanduma. DJ annab luidoori inimarmastusest siiski. DJ näeb eemal, et kolm meest ründavad ühte meest. Tõttab koos mõõgaga appi. 3. stseen: Sganarelle meelest mõistmatu, et DJ ruttab appi, kui teda ennast häda ei ohusta. Näeb aga, et kaks meest saavad koos kolmest jagu. 4. stseen: Päästetuks osutus Don Carlos, Elvira vend. Tänab DJ-d päästmise eest. Don Carlos räägib, et kaotas just oma venna ning saatjaskonna ja neid otsides sattuski röövlite kätte.
· Ratsionaalne isik on oma otsustes järjekindel , s.t ta teeb sama otsuse kõigil sarnastel juhtudel, tegemata meelevaldseid erandeid. · Järjekindlus nõuab, et allutakse universaliseerimisprintsiibile. Võltslubaduse andmine · Maksiim: Olles kitsikuses, annan võltslubaduse. · Kas saan tahta, et ka teised võivad anda võltslubadusi, k.a mulle endale? · Ei, järelikult universaliseerimistest kummutas maksiimi. · Loe ka: "Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada", Akadeemia 12/2004 Probleem universaliseerimistestiga · Võime üldreeglile lisada täpsustusi ja seda universaliseerida. · Nt: "Valetamine on lubatud, juhul kui see päästab kellegi elu." · Kanti vastus: miks tahame erandeid? Mõnikord seetõttu, et usume, et tagajärjed oleks head. Kuid selles me ei saa kunagi kindlad olla. Testi toimimistingimused · Test toimib juhul, kui on põhjust arvata, et valdaval osal inimestest on kalduvus
tuleb kehasse suhtuda lugupidavalt. Muu hulgas ei saa keha olla kaubitsemise objekt. Inimesel on õigus füüsilisele puutumatusele. Kui 1998. aastal transporditi Tallinna kuus rumeenlast, kellel tookordse Keskhaigla uroloogiaosakonnas rebiti seest üks neer, avastati Eestis elundidoonorluse teema. Tundus, et tegemist on arstide küünilise seaduserikkumisega, ent karistada polnud kedagi. Vaesed rumeenlased kinnitasid, et nad annetasid oma siseorganid rikastele juutidele puhtast inimarmastusest. Euroopalikust asjaajamisest olid meie arstid kaugel. Võitlus inimkaubandusega Võitlemaks inimkaubandusega on Eestis tegeldud ennetustööga, mille raames olid ka Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni kampaania plakatid Tallinna tänavatel, mis hoiatasid, et ettevaatamatu käitumisega (kahtlase tööpakkumise vastuvõtmisega) on võimalik sattuda seksiärisse, sh prostitutsiooniga tegelema. Selline hoiatamine on üks viis inimkaubanduse vältimiseks.
annaabi.ee 
