laienes muusikatöö. Õpetajaks sai sel perioodil Ivar-Jaak Salumäe. 2009. aastal valiti taasiseseisvumise järgne viies nõukogu ja juhatuse koosseis. Alates 2010. aastast teenib kogudust õpetaja Urmas Viilma. Tallinna Toomkirkul on palju muinasväärtusi. Üks tähtsamaid, mis ka mulle silma jäi on kiriku orel. Praegu asub kirikus Ladegasti- Saueri orel, millel on kolm manuaali ja 48 registrit. Mõlemal pool orelit on inglifiguurid, mis kaunistasid toomkiriku eelmist orelit. Orel on väga massiivne ja seda kaunistavad väikesed tornikesed, mille tõttu orel näeb välja nagu erali kirik. Kiriku seinu katab suur hulk väärtuslikke vappe. Need on erinevate Balti aadlisuguvõsade vapid ja mõned neist on väga suured- isegi kuni 2,5 meetrit. Toomkiriku kahe ukse vahelises osas asub pisike aed, mille keskel on paari meetri pikkune lamava lõvi skulptuur.
romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. · 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). · Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide kujunduses võib näha elavat taimornamentikat. Pikihoonet kooriruumist eraldava võidukaare piilaritel on 2 väga ilmekat skulptuurigruppi Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp. · Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000
sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist huvitavamaid on inglifiguurid Ridala kiriku kooris ning Karjas illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaartepiilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid
surma kujutamisega; tiibade sisekülgedel on kuus väiksemat nikerdatud kujutist Maarja elust ja väliskülgedel on 12 stseeni Kristuse elust. Siin võib juba täies ulatuses tundma õppida meistri laadi. Stossi figuuristiil on väga dramaatiline, jõuline, karge ja peaaegu vägivaldne, voldistik kuhjatud, nurgeline ja rahutu, näod väga ilmekad. Nürnbergis lõi Stoss oma teise kuulsa teose - rippuva läbistatud reljeefi Maarja kuulutusega Lorenzi kirikus. Maarja inglifiguurid on asetatud ovaalse, roosidest moodustatud raami keskele, raami sees on rida ümarreljeefstseenidega Kristuse elust. Teos on dekoratiivselt väga mõjuv, kuid ilma suurema sügavuseta. Tilmann Riemenschneider Ülemineku ajastu meistritest omab saksa kunstiajaloos suurt tähtsust Tilmann Riemenschneider (1468-1531), kes tegutses Würzburgis. Materjalina kasutas ta nii puud kui kivi, eelistades siiski viimast. Juba tema varasematest töödest võib tundma õppida ta
Valjalast leiti 1970. aastate algul lubjakihtide alt figuraalsete maalingute fragmente, mis tõenäoliselt pärinevad 13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist huvitavamaid on inglifiguurid Ridala kiriku kooris ning Karjas illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaarte piilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid
romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide kujunduses võib näha elavat taimornamentikat. Pikihoonet kooriruumist eraldava võidukaare piilaritel on 2 väga ilmekat skulptuurigruppi Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp. Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000
annaabi.ee 
