A.Gailiti ,,Ekke Mooril" põhinev arutlus Ekke Moor oli seikleja. Ta läks oma kodust ära laia maailma õnne otsima. Ta ei teadnud ise ka kuhu ta läheb, vaid läks sinna kuhu jalad viisid. Ta tahtis proovida nii paljusid erinevaid asju kui võimalik, et leida see, mis talle meeldib, leida see mis teda õnnelikuks teeb. Talle meeldis väga Eneken Üüve, kelle isa teda silmaotsaski ei sallinud. Kuna ta leidis, et Ingelandis ta õnnelikuks ei saa, siis läks ta laia maailma õnne otsima. Ekke jalad viisid teda väga erinevatesse kohtadesse. Ta otsis tööd Praost Odja juurest, kes ise ei kartnud ühtegi tööd, aga oli muutunud töö orjaks. Ta oli jätnud unarusse oma naise, ei suutnud maksta laenu, sest põllud talle tulu ei toonud ja tema istutatud puid ja põõsaid ei tahtnud keegi osta seega jagas ta neid tasuta. Talus oli õhkkond sünge ja Ekke ei näinud mõtet kauemaks jääda
Vastupidiselt oma vendadele ei meeldi Ekkele tööd teha ega oma vanematele sellega toeks olla. Tema aga veedab päevad muretult. Talle meeldib üks tüdruk, nimega Eneken Üüve. Ekke kartis aga Enekni isa Toomas Üüvet. Eneken soovib, et Ekke läheks kodust ära seiklema ja kui ta tagasi jõuab, saaksin nad koos elama hakata. Ekke teebki nii ning oma teel satub ta igasugustesse seiklustesse. Ekkele meeldib väga näidelda ja enne seiklema minekut sai ta Ingelandis tsaari rolli, kus kõik tema improvisatsiooni kiitsid. Ta hakkab tegema igasuguseid juhutöid ning müüb ka igasuguseid esemeid, kus vähegi saab. Ühel hetkel on ta aga eksinud, kuid Lassu ja Uutšo aitavad tal uuesti tee leida. Lõpuks pöördub Ekke tagasi koju ning tõdeb, et kodus olla on siiski kõige parem. Probleemid: 1.Ekke ei saanud olla koos Enekeniga Ekke ei saanud olla Enekeniga koos, kuna ta oleks siis pidanud hakkama tema isa, Toomas Üüve abiliseks
10.KK Peategelane: Ekke Moor, Kõrvaltegelased: Neenu Moor, Eneken Üüve Episoodilised tegelased: Sander Mitrovski, Setu Petra, praost Odja, Jevdokia Ääreküla (sündinud Dalatina), Dunja, Aleksander Jundi kraavihallide kiningas, Elda, Uutšö, Lassi, Jürga, Toomas Üüve, Pille Riin. Raamatu peategelane Ekke Moor on noormees, kes elab Eesti väikekülas Ingelandis, ta on pere pesamuna. Kolm vanemat venda sõidavad kaugeid meresid ja saadavad Neenule, Ekke emale aeg- ajalt mõne naela või dollari, mida Neenu peidab Ekke eest, kuna Ekke tahab raha, et seda tüdrukutele kommi, saia ja muid nipsasju ostes raisata. Isa oli olnud Ekkel kaugsõidutüürimees, kes jäi merel kadunuks. Ekke on hea välimusega, seega paljud aida uksed on tema jaoks lahti. Ekke ei armasta adra taga olla, ega merd sõita, samuti mitte püügile minna, võrgud tekitavad temas
Kord ühel suurel Ingelandi laadal olles otsis poiss Enekeni terve päeva, et teda näha, seal ostis Ekke tüdrukule paberist ingli millel polnud rahas suur väärtus, kuid Enekenis tekitas see hea tunde. ,,Eh nalja ja rumalust," pahandab Ekke Moor, ,,see tühi maksab vaid paar senti, paar närust senti, kas sellist tühja ongi mõtet osta!" ,,Just seda tahangi," ütleb Eneken. ,,Vaatlen inglikest juba tund ja teine ning see jääb mulle mälestuseks päevast, mil kohtusime Ingelandis." Ekke üheks tugevaks küljeks oli näitlemine. Kui ta Ingelandis olles lendlehest luges teadet, et rahvamajas on tulemas etendus, otsustas poiss seda kindlasti vaatama minna. Kuid kohale jõudes ei pakkunud temale etendus absoluutselt huvi, talle pakkus huvi pigem lavatagune elu: tülpind inimesed värvitud nägudega, kititud ninadega ja haigutavate suudega istuvad igaüks oma nurgas, oodates kannatlikult lavale astumise korda. Kui Ekkel paluti end tutvustada, peeti
teha. Läbi elu seigeldes ei suuda Ekke Moor unustada oma ema ega ka Eneken Üüvet, kellesse ta armunud on. Ta püüab neist kaugeneda, kuid nad on tema mõtetes iga päev ja aeg- ajalt näeb ta neid unes. Seikluse lõppedes on Ekke Moor rikas poiss ning rändab koju tagasi, kus võtab teda vastu väike poiss, kelles näeb Ekke Moor iseennast. Teda ootab Eneken Üüve ning Neenu Moor. Koju Ingelandi jõudes Ekke Moor mõistab, et kõige paremad lahtised allikad ongi Ingelandis ning kodus oma pere juures. Gailiti romaan ,,Ekke Moor" ilmus 1941. aastal ning kogus kiiresti tuntust. Tänase päevani suudab see lugejaid köita romantilise lähenemisega noore poisi seiklustesse.
samas veel rohkem hoiab. Koos Ekke ja Neenuga elab koos veel vana vigane madrus Aat, kes on väga töökas, kuid vajab pidevalt uusi käske, kuna ise ta mõelda ei oska. Ekke Moori südamedaamiks on kaunis naabritüdruk Eneken, kellele ta on juba kaua aega armastuskirju saatnud. Naabriperemees Toomas aga püüab iga hinna eest Enekeni Ekkest eemal hoida, kuna arvab, et Eneken on paremat väärt, kui see logard, kes päevad otsa vaid puude otsas turnib. Peale Ingelandis teatris käimist ja ka “Rasputini” näidendis osalemist, avanevad Ekke silmad. Tal on vaja minna otsima iseennast, n-ö “lahtisi allikaid,” et olla oma südamedaami Enekeni vääriline, mitte selline logard, kelleks teda kodukülas peetakse. Ekke rändab mööda maid ringi, tehes juhutöid, kuni jõuab praost Odja juurde. Ekke ei suuda aga kauaks paigale jääda ning liigub oma rännakul edasi, saades rändkaupmeheks. Ta ööbib üksildase postiljoni, Pille Riini juures, tehes enda
Nüüd läheb ta hotelli ja kirjutab sisse ennast töösturina ja elukohaga London. Põues on rahahulk, aga ta on rahutu ja läheb rongile. Jõuab Ingelandi. Sinna ta ka lõpuks jõuab. Surnuaias näeb värsket hauda Aat Helme. Õnneks Üüvedel on kõik alles. Kui Ekke koduväravast sisse astub, kukub kägu kastani otsas. Siis selgub, et see on tema poeg Ekke, kel samad kombed nagu isalgi. Neenu annab oma hallipäisele pojale kerged vitsa löögid. Nii on Ingelandis kombeks. Ekke saab teada, et Enekeni poeg Ekke on tema poeg. Kui Ekke ja Eneken kohtusid, vaatasid nad üksteist kaua vaikides, samal ajal sureb Neenu dollari pakk käes. Lõpuks küsib Eneken et, kas leidsid lahtisi allikaid? Ekke teatab, et sai neid siin ja seal vaadatud, aga kõige paremad on meie endi kodus. Ekke Moor on poisinolk, kes oskab kodus hästi tüdrukutele meeldida. Veel on oskusi, et Ekke suudab hästi järgi teha linnulaulu
Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised hakkavad koju minema, aga nähes Ekket seal muutub ta vihaseks ja kisub Enekeni sealt minema. Aga Ekke on rõõmus, ta oli saanud päevalt mida ta oli oodanud. Laat hakkab laiali minema, inimesed sõidavad kodudesse, teed on ummistunud loomadest, mida lihunikud linna poole ajavad. Ühel hetkel märkab Ekke aga Enekeni koorma otsas istuvat. Ta on tüdinud ootamast isa,
Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised hakkavad koju minema, aga nähes Ekket seal muutub ta vihaseks ja kisub Enekeni sealt minema. Aga Ekke on rõõmus, ta oli saanud päevalt mida ta oli oodanud. Laat hakkab laiali minema, inimesed sõidavad kodudesse, teed on ummistunud loomadest, mida lihunikud linna poole ajavad. Ühel hetkel märkab Ekke aga Enekeni koorma otsas istuvat. Ta on tüdinud ootamast isa, kes restoranis praalib kui rikas ta on ja kui odavalt ta
Hiljem hakkavad kaks jutustama ja Ekke pajatab kuidas ta oli masse üles küttnud ning kuidas teda oli väidetavalt kättega tahtud koju kanda imetlemisväärse etenduse pärast. Samuti räägib ta eidele kuidas Toomast tillist tõmmati, eit ise pajats kuidas ühel tormisel päeval kaugelt maalt võõras laev vrakkiks oli end sõitnud. Muidu vaene kalamees Toomas oli kaptenit aidanud ja küüti andnud. Samuti oli ta naist võttes täpselt rikkale isale Ingelandis ette lugenud kui palju mida peab talle kaasvarana andma, et ta tema tütre naiseks võttaks, seda varandust olid kaks hobust vedanud kirstus tema juurde nii et kulla kõlisemisy oli kuulda. Nüüd elavad Üüved väga juudilikult, neil on rikkas talu, mitu looma ja lilli nagu fuksiad mida kord Neenu pärimas käis kuid pikka ninaga pidi lahkuma. Eit on mõelnud aastaid juba kõrgema aia ehitada, et ei oleks üksteise aeda piilumist. Seda ta mainib kui Ekke oli mitu korda teda katekestandu
annaabi.ee 
