Side- ja infotehnoloogia valdkonnas on hetkel aktuaalseid hankeid ca 150 miljoni krooni ulatuses. Olulisemateks projektideks on strateegilise sidevõrgu ehituse lõpetamine, maaväe taktikalise sidesüsteemi väljaarendamine ja kohalike side- ja turvasüsteemide ehitamine. 4. NATO investeeringud NATO infrastruktuuri-alaste projektide rahastamine toimub NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO Security Investment Program NSIP) kaudu. NATO poolt finantseeritavateks infrastruktuuriobjektideks on lennuväljad, infosüsteemid, torujuhtmed, kütusehoidlad, sadamad, sõjalised peakorterid, radarisüsteemid jms. Projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu, millesse Eesti teeb makseid samamoodi nagu teised NATO liikmesriigid. NATO põhimõtteks on investeerida nendesse erinevate liikmesriikide infrastruktuuri projektidesse, mille järele on vajadus eelkõige NATO'l, kuid mille rahastamine ületab asukohariigi vajadused ja võimalused. Protsess algab NATO-st, kus hinnatakse alliansi
intellekti vastu. Kuna tänapäeval on põhiliseks info kandjaks arvutivõrk, Internet, siis suuremas osas toimub see sõda ka Internetis ja küberneetiliste vahenditega ning seetõttu nimetatakse seda kübersõjaks. Selle sõjategevuse põhiliseks taktikaliseks meetodiks on vaenlase võrku ühendatud infrastruktuuriobjektide ründamine, eesmärgiga nad üle võtta. Lihtsamini öeldes - kes juhib riigi infrastruktuuri, see juhib ka tervet riiki. Eesti kontekstis oleks sellisteks infrastruktuuriobjektideks pangad, sidesüsteemid, energiajuhtimise keskused, jõustruktuuride juhtimiskeskused aga tõenäoliselt ka e-riigi ja ID-kaardi infrastruktuur. Põhiliseks sõjapidamise vahendiks saavad olema botnetid, mis sageli asuvad rünnatava riigi enda territooriumil, kuid mida juhitakse kusagilt mujalt. Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta? Eelkõige on arsenalis ennetavad meetmed ja rakendada tuleb neid kodanike endi poolt.
Kuna tänapäeval on põhiliseks info kandjaks arvutivõrk, Internet, siis suuremas osas toimub see sõda ka Internetis ja küberneetiliste vahenditega ning seetõttu nimetatakse seda kübersõjaks. Selle sõjategevuse põhiliseks taktikaliseks meetodiks on vaenlase võrku ühendatud infrastruktuuriobjektide ründamine, eesmärgiga nad üle võtta. Lihtsamini öeldes - kes juhib riigi infrastruktuuri, see juhib ka tervet riiki. Eesti kontekstis oleks sellisteks infrastruktuuriobjektideks pangad, sidesüsteemid, energiajuhtimise keskused, jõustruktuuride juhtimiskeskused aga tõenäoliselt ka e-riigi ja ID-kaardi infrastruktuur. Põhiliseks sõjapidamise vahendiks saavad olema botnetid, mis sageli asuvad rünnatava riigi enda territooriumil, kuid mida juhitakse kusagilt mujalt. Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta? Eelkõige on arsenalis ennetavad meetmed ja rakendada tuleb neid kodanike endi poolt.
Kuna tänapäeval on põhiliseks info kandjaks arvutivõrk, Internet, siis suuremas osas toimub see sõda ka Internetis ja küberneetiliste vahenditega ning seetõttu nimetatakse seda kübersõjaks. Selle sõjategevuse põhiliseks taktikaliseks meetodiks on vaenlase võrku ühendatud infrastruktuuriobjektide ründamine, eesmärgiga nad üle võtta. Lihtsamini öeldes - kes juhib riigi infrastruktuuri, see juhib ka tervet riiki. Eesti kontekstis oleks sellisteks infrastruktuuriobjektideks pangad, sidesüsteemid, energiajuhtimise keskused, jõustruktuuride juhtimiskeskused aga tõenäoliselt ka e-riigi ja ID-kaardi infrastruktuur. Põhiliseks sõjapidamise vahendiks saavad olema botnetid, mis sageli asuvad rünnatava riigi enda territooriumil, kuid mida juhitakse kusagilt mujalt. Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta? Eelkõige on arsenalis ennetavad meetmed ja rakendada tuleb neid kodanike endi poolt. Nii näiteks saab kindlasti iga arvutiomanik teha nii, et tema kodu-
annaabi.ee 
