soode arenguks soodsad, siis on kujunenud suur soode mitmekesisus. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. Soo on avatud valgusele. Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu tõttu side mineraalse pinnasega. Soo on ultraviolettkiirgusele ja infrapunasele kiirgusele avatud. Infrapunane kiirgus on väga oluline kõigusoojaste loomadele roomajad. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik Madalsoo õhuniiskus on suur. Sootaimede kasvu pidurdab vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Vesine pinnas on hapnikuvaeguses. Madalsoo on üldjuhul happeline. Kitsa ökoamplituudiga liik on Saaremaa robirohi. See on Saaremaa lääne- ja loodeosas kasvav üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20-50 cm
Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi pilvkatte. MILLISEID VÕIMALUSI PAKUB KAUGSEIRE ANDMETE KOGUMISEL JA KAARTIDE TEGEMISEL? Võimaldab head ülevaadet. Nt meteoroloogilisi andmeid edastavad sateliidid näevad korraga miljonite ruutkilomeetrite suuruste tsüklonite pilvemustreid. Tagab hea detailsuse. Hea lahutusvõime korral on võimalik eristada üksikuid autosid ning inimesi. Kaugseire on väga
valguse või infrapuna valguse mõjul. Takistuse muutus põhineb fotoefektil st. elektronide siirdumist kiirguse mõjul juhtivustsooni. Kui fototakisti ühendada jadamisei koormustakistusega ja rakendada sellele ühendusele elektromotoorjõud, siis sõltub koormustakistil tekkiv voolulang fototalisti valgustundliku pinna valgustus tiheduses. Nähtavale valgusele tundlikuks fototakistiks on tablet kujuline valgustundlik element, kaaliumsulfiidist. Infrapunasele tundlikuks fototakistiks on plastplaadil pliisulfiidi kith. Põhiparameetrid: 1. Pimetakistus Rp fototakisti takistus täielikus pimeduses 20°C juures 2. Takistuskordsus Rp/Rv see on pimetakistuse suhe fototakisti takistusse juhul, kui selle valgustundliku pinna valgustustihedus on 200 lx ja valgusallika temperatuur on 2850°K (heleduse näitaja) 3. Pimevool Ip on valgustamata fototakisti takistus suurimal lubatud pingel läbiv vool 4
Puuduseks võib lugeda termopaaride korrosiooni või oksüdeerumist, samuti termopaari poolt toodetud signaali väikest võimsust, mis eeldab võimendi rakendamist automaatsüsteemides kasutamisel. Fototakisti. Fototakisti on andur, millega mõõdetakse kiirgust. Fototakisti on kahe elektroodiga pooljuhtelement (joonis 0.2.17.), mille elektrijuhtivus sõltub langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele, vismutsulfiidist kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava spektriala piiril, kaadiumsulfiidist nähtavale valgusele. Fototakistitel on suur tundlikkus, nende omadused sõltuvad suuresti temperatuurist, neil on mittelineaarne valguskarakteristik ja kõrge müratase. Kasutatakse leegi kontrollimiseks ja temperatuuri mõõtmiseks. Fotoemissioonandur ehk fotorakk. Fotoemissioonanduri tööprintsiip põhineb ventiilfotoefektil ehk fotoefektil tõkkekihis –
Fototakistite omadused sõltuvad temperatuurist, neil on suur eritundlikkus (mitusada mA/(V*lm)) ja suur ajakonstant (0,01...10 ms), mittelineaarne valguskarakteristik ja suur müratase. Neid kasutatakse kiirgusdetektoritena (sensoritena) automaatreguleerimissüsteemides jm. Fototakisti koosneb klaasplaadist, millele on kantud õhuke pooljuhi kiht. Pooljuhi kahele vastasküljele on kinnitatud metallelektroodid. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele. Vismutsulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava valguse spektriala piiril. Kaadmiumsulfiidist fototakisti on kõige tundlikum nähtavale valgusele. Joonis 4.2. Fototakisti ehitus, tingmärk ja väliskuju [5] Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 4 (43)
annaabi.ee 
