Sõprus, armastus.. · Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. nt tere ütlemine taaskinnitab tutvust, näitab seost/kuuluvust. Suhtevaegus · Üksindus Weiss: 1) emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid/katkenud lähisuhted). Tulemuseks osa kiindumusvajaduste häirumine. Nt vajadus füüsilise kontakti järele. 2) sotsiaalne üksndus (pole sõpru, kuulumist sotisaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse(tunnustus, infovarustus, toetus) madal tase, millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele. * kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri? Isiklike suhete arengurada · B.Murstein (1970 )mudel: stiimul -> väärtus -> roll 1) Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine. Sarnase otsimine. Ei eelda suhtemist 2) Väärtuste lugemine: perekond, ellistused, veidrused, hoiakud. Sarnasus-erinevus
Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. Suhtevaegus Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks: - Emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid, katkenud lähisuhted), tulemuseks osa kiindumisvajaduste (mis olulised kogu elu jooksul) häirumine, näit vajadus füüsilise kontakti järele - Sotsiaalne üksindus (pole sõpru, kuulumist sotsiaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse (emotsionaalne toetus, tunnustus, infovarustus, instrumentaalne toetus) madal tase millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele Üldjuhul kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri Vabatahtlik üksindus klooster, üksielamine? Isiklike suhete arengurada B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine ... Sarnase otsimine. Ei eelda suhtlemist
Suhtevaegus Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks: Emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid, katkenud lähisuhted), tulemuseks osa kiindumisvajaduste (mis olulised kogu elu jooksul) häirumine, näit vajadus füüsilise kontakti järele Sotsiaalne üksindus (pole sõpru, kuulumist sotsiaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse (emotsionaalne toetus, tunnustus, infovarustus, instrumentaalne toetus) madal tase millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele Üldjuhul kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri Vabatahtlik üksindus klooster, üksielamine? see, mis meile tundub völjast vaadates üksindusena, ei pruugi olla seal seespool samamoodi (nt kloostris elamine, kellega seal suhtleb jne). Suhetes olek on kujuteldavate persoondega. Isiklike suhete arengurada B
Suhtevaegus • Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks: – Emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid, katkenud lähisuhted), tulemuseks osa kiindumisvajaduste (mis olulised kogu elu jooksul) häirumine, näit vajadus füüsilise kontakti järele – Sotsiaalne üksindus (pole sõpru, kuulumist sotsiaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse (emotsionaalne toetus, tunnustus, infovarustus, instrumentaalne toetus) madal tase millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele • Üldjuhul kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri • Vabatahtlik üksindus – klooster, üksielamine? Isiklike suhete arengurada • B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll • Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine … Sarnase otsimine. Ei eelda suhtlemist