Mina kui suhtleja Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri
ja sõnumi mittevastavus, erinev staatus, selektiivsus, ajapiirang, ülekoormatus. 11. Mittesõnalised väljendusvahendid. Mitteverbaalsed suhtlemisvõimalused. 12. Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada? Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada töötajate motivatsiooni, rahulolu ja organisatsioonilojaalsust ja vähendada ebakindlust õigeaegse info abil. Suhtekorraldaja ülesanded on: informeerida asutuse töötajaid, luua järjepidev infovahetusprotsess töötajate ja juhtkonna vahel. Eriti tähtis on avatud ja operatiivne sisekommunikatsioon muutuste juhtimisel ja kriisiolukorras. 13. Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused? Grupidiskussioonid, ühis- konsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad, videod, bukletid. 14. Missugused on kommunikatsiooni põhireeglid? Mida tähendab efektiivne kommunikatsioon? Tähtis on sõnumi saaja
, aja juhtumine, MBO (enesejuhtimine) Eestvedamine on protsess, kus üksikisik mõjutab gruppi isikuid saavutama ühist eesmärki. Isikuomaduste teooria Liider: intelligentsus, enesekindlus, otsusekindlus, ausameelsus, sotsiaalsus Mõjukuse allikad(tüpoloogia): 1.) Positsioonist tulenev mõjukus 2.) Isikust tulenev mõjukus 3.) Ametlik mõjukus 4.) Suhetemõjukus 5.) Infomõjukus 6.) Ekspertmõjukus Juhtimise 4 põhiprotsessi Otsustusprotsess, mõjutusprotsess, infovahetusprotsess ehk kommunikatsioon, suhete arendamise ja nende säilitamine Juhtide liigitus(juhtimistasandite järgi) 1.) Tippjuhid strateegia 2.) Keskastmejuhid taktika 3.) Esmajuhid operatiivjuhtimine Juhtimisoskuste mudel(D.Katz ja R.L.Kahn) 1.) Tehnilised oskused ja arusaamised protsesside reeglitest 2.) Suhtlemise oskused 3.) Süsteemi perspektiivide e. Üldistusoskused Inimkapital: 1.) Kompetentsid kvalifikatsioon, teadmised, oskused, kogemused (IQ) 2
Samuti on imago valdkonnast rääkides tähtis teadvustada iga isiksuse eripära ehk individuaalsuse sära ning oskust just seda esile tuua. Endale sobiva imago kujundamine on tegelikult just leidmine, kuidas oma isiku eripära ja stiiliga sobituda keskkonda. Selleks, et olla enda isiksuse sära väljatoomisel edukas, loeb seegi, et hea ja isikupärane suhtlemisoskus annab soovitud efekti saavutamisel suuremad plussid. Suhtlemine on ju see infovahetusprotsess, mille käigus toimub nii vastastikune mõjutamine kui ka üksteise tähtsustamine. Oma soovitud sõnumi edasi andmine toimub teabevahetuses ehk kommunikatsioonis, kus mõjub ka sotsiaalne pertseptsioon - suhtlejate vastastikune mõistmine ja hindamine. Et olla isikupärane igas kommunikatsioonis, võiks mõelda - kuidas olla konventsionaalne minetamata samas spontaanust ning kuidas olla üheaegselt nii sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas.
annaabi.ee 
