struktuurile, kuidas tuleb infot edasi anda töötajatele, klientidele, teistele ettevõtetele ning ka meediale. · Mitteametlik infovahetus kulgeb mööda organisatsiooni liikmete isiklike suhete põhjal tekkinud kanaleid. Isikliku- ja töötajat puudutavat infot antakse tavaliselt edasi ainult suuliselt, ilma ametlike ülesmärkimisteta. Rakvere Maksimarketis toimub meeskonna sisene info vahetamine tavaliselt suuliselt. Juhataja ja töötajate vaheline infovahetamine toimub pidevalt, kas siis juhataja kabinetis isiklikult või töötajate üldkoosolekul. Ametlik info vahetamine käib Järva TÜ dokumentide, telefoni, e-mailide vahendusel või siis ühistu koosolekutel. Klientidele vahetatakse informatsiooni kliendilehtede, reklaamide, meediakanalite kaudu. Klientide poolt saab ettevõte teavet tavaliselt e- mailide, kirjade, telefonikõnede või infotöötajate kaudu. 1.7 Ettevõtte struktuur Rakvere Maksimarket kuulub Järva TÜ alla
poolest, keelelt ja kultuuriliselt. Genotsiid- ettekavatsetud katse tappa Ühiskonna institutsioonid- normid ja käitumised, mis on olulised indiviidide ja ühiskondade säilitamise seisukohalt. Heterogaamsed- kaasad erinevatest rassidest, religioonidest jne Sektantlik konflikt- religioonidevahelised tülid Diffusioon- uute ideede ja mõtete levik inimeselt inimesele Düaad- kaheliikmeline grupp, mis on olemuselt intiimne ning infovahetamine tihe Egalitaarsus- meeste ja naiste või vanemate ja laste võimu võrdsus perekonnas Ekstsentriline käitumine- üldlevinust erinev käitumine Empiirilised andmed- andmed, mida saab mõõta ja loendada Institutsionaliseerimine- protsess, mille käigus omandatud uus muutub paigas oleva mustri osaks Instrumentaalne käitumine- käitumine mingi eesmärgi saavutamise nimel
usaldada, teised liikmed ei julge öelda, mida nad arvavad, tekib ühehäälsuse illusioon, kasutatakse kindlaks kujunenud mõisteid, survestatakse teisitimõtlejaid, rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks. 25.Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Koosolekud on väga levinud rühmatöö vormina. Koosolekute eesmärgiks võib olla probleemide lahendamine ja otsuste vastuvõtmine, tegevuste planeerimine, teiste tegevuste hindamine, infovahetamine, läbirääkimine. Koosolekud võivad olla nii alaliste kui ka ajutiste töörühmades tegutsevate töötajate koostöö vorm. Koosoleku vorm sobib ka alluvate osaluse suurendamiseks, nende arvamuste väljaselgitamiseks või nende informeerimiseks. Koosoleku ettevalmistamisel tuleb kindlaks määrata osalejate arv, päevakord, informeerida osavõtjaid, valmistada ette materjalid. Koosoleku juhataja peab rühmal aitama püsida ettenähtud
Kr Holsti arvates Zhou perioodi aspektid: 1) Piirid – 2) Ühikud – Zhou perioodi ajal 1200 riiklikku moodustist kokku, aga enne Hiina ühendamist 10kond. 3) Struktuur – 4) Vastastikune toime – kaubandus, hakkas välja kujunema diplomaatia: - ühe valitseja visiit teise valitseja juurde (riigivisiidid – seal „chao“ vms) - ekspertide kohtumised - omaette termin saadikute vahetamiseks, saadikute süsteem kujunes välja, aga saadikud ei olnud püsivad, vaid lühikesed läkitused - infovahetamine - läbirääkimised ühendatud lõbustustega Ometi olid sõjad nende riikide vahel palju tavalisem nähtus kui läbirääkimised, sõjad väga verised, Hiina kultuuri eripära, et inimelu väga ei hinnata. Neutraliteet – puudus, olid kas kellegi poolt või vastu 5) Süsteemi reeglid – Zhou valitseja põhitiitel „taevapoeg“, autoriteet, kellele sai tugineda. - ~700 e.Kr riikide võrdsust aktsepteeriti, oli olemas tunnustatud võrdsus