,,INFOVABADUS JA KODANIKUKULTUUR" Dangers As we see ICTs have many advantages, but there is always the other side. There are dangers that one must be aware of. For example one must remember that everything that is once on internet will always be there. Your future employer can see the pictures that you have uploaded to Facebook and other sites like this. And I think that it is bad to share too much personal information online. You will never know who might abuse it and how it's done. There is a lot of anonymity online. That's a danger too because it seems that you can say everything and there will be no punishment but actually it is not like that at all. If there is insulting or threatening online there is a way to find out who did it. There are many children online. So they are threatened too. There are many predators who might claim to be someone that they are not and make friends with children. Then when children trust them they migh...
" A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% inimestest said hääletada. mehed, rikkad ja vabad)
reziimile, tekkis nõukogude ühiskonnas 1960, seoses tegurluse pealetungiga stagnatsiooniajal perestroika-ehk liberaliseerimine,Gorbatsovi poolt 1987 läbi viidud majanudreformide programm,omane senisest suurem vabadus, eraettevõttluse teatav tekkimine ja kaasamine, trükiväljaannete ilmumine, tsensuuris muudeti ainult järelvalve ja surve avaldaminse vorme glasnost 1985 NL Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika,- avalikustamine,infovabadus,ajaloo ümberkirjutamine,lõpetati raadiojaamade tegevus, hakati kasutama parteilist järlevalvet, avalikustamine ei tähendanud kohe täit sõnavabadust (vaikiti maha Tsernobõl) doktriin-juhtmõte,õpetus,filosoofiline mõte.
12. juuni 1996 ja 12. märts 1997 võeti vastu isikuandmete kaitse seadus ( IKS) ning andmekogude seadus ( AKS), mis sätestasid andmete töötlemise tingimused sh andmete klassifikatsiooni ning juurdepääsupiirangud tagamaks Eesti Vabariigi põhiseaduses (paragrahvides 26, 19 jt) sätestatud privaatsuse kaitse. 15.november 2000 vastuvõetud avaliku teabe seadus (AvTS) sätestab andmete avalikustamise korra ja piirangud, et tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 44 sätestatud infovabadus. Mastaapsed muudatused Eesti Vabariigi andmekaitsealastes regulatsioonides jõustusid 01.01.2008, mil jõustus täna kehtiv isikaundmete kaitse seaduse redaktsioon ja andmekogude regulatsioon muutus osaks avaliku teabe seadusest. EUROOPA AKTID, MIS REGULEERIVAD INIMÕIGUSI SH ÕIGUST PRIVAATSUSE KAITSELE JA ÕIGUST INFORMATSIOONIVABADUSELE Inimõiguste Ülddeklaratsioon http://www.vm.ee/?q=node/12958 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/78154
lähtumist, mille tõttu on võrdlevad analüüsid jäänud üsnagi tagasihoidlikeks. Arhiivid asusid end aktiivselt propageerima 1980. aastatel. Esikohale seati arhiiviteenustest kliendikesksus ja kasutamine. Arhiivide teadvustamist edendasid ühiskonnas infovabaduse seadused ja avalikkuse teabevajadus. 80-ndate alguses ei pidanud veel mõtlema isikute privaatsusest tulenevate rangemate piirangute või ühtsete standardite kehtestamisele kuna eelistatud seisus oli infovabadus ja mis tahes teabe parem kättesaadavus ning arhiivid, kuid antud teemad olid päevakorras. 1994. a algul toimus Itaalias, Bellagios arhiividele juurdepääsu käsitlev konverents enam kui paarikümne Euroopa ja Põhja-Ameerika arhiivispetsialisti osalusel, kus ettekannetest koorus mõttetera, et arhivaarid peavad alati asuma delikaatsete andmete loojate ja uurijate vahel. See tähendas lähtumist nn Rosenbergi printsiipidest, mille kohaselt (Kibal jt 2005):
Informatsioonivabadus Informatsioonivabadus sisaldab ühelt poolt õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni ja teiselt poolt õigust saada informatsiooni riigiasutustes tema kohta käivate andmetega. Õigus vabalt informatsiooni saada puudutab kõikvõimalikus avalikkusele kättesaadavas vormis leitavat informatsiooni. Samuti on kaitstud info saamine välisriikide infoallikatest. Riik ei tohi teha takistusi üldkasutatavatest allikatest info hankimisel. Infovabadus avalikus sektoris on konkretiseering üldisele demokraatlikule nõudele, mille kohaselt riigivõim peab olema läbipaistev ainult informatsiooni olemasolul on võimalik poliitilise vastutuse põhimõtte realiseerimine. Põhiseaduse sõnastuse kohaselt on garanteeritud vaid informatsiooni saamine asutuste tegevuse ning informatsiooni küsija kohta. Avaliku teabe seadusega on kehtestatud aga laiem õigus igaühel on õigus tutvuda avalike ülesannete täitmisel kogutud teabega.
keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. 1) Infovabadus üldkasutavates allikates. Õigus vabalt infot kätte saada(v,raadio,meedia).Riik ei tohi teha takistusi üldkasutatavatest allikatest info otsimisel. 2) Infovabadus avalikus sektoris. Riigivõim peab olema läbipaistev.Igaühel on õigus tutvuda avalikel ülesannetel kogutud infoga. Ja igaühel on õigus saada riigiasutustelt infot iseenda kohtal. Piirata võib vaid konkureerivate põhiseaduslike väärtuste olemasolul. Info saamise piiramine teatud gruppidele
rahvahääletuse või valimiste teel. Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja
rahvahääletuse või valimiste teel. Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja
annaabi.ee 
