teistest olla paremad ja tahtsid koguaeg rajada uusi ja suuremaid kujusid. Selleks aga võeti maha puid ja kasutasid maad ning selle loodusvarasid ebaotstarbekalt. Seda nimetatakse ka Lihavõttesaare õppetunniks. Teised saavad sellest palju õppida. Kokkuvõtteks on maailmas palju ökoloogilisi probleeme. Igal riigil ei ole need samasugused ja nad peavad nendega võitlema, et neid juurde ei tekiks ja siis proovima nendest üldse lahti saada. See kõik võib võtta aega aga meie infotehnoloogilises maailmas võib midagi tähtsat juhtuda sekundiga. Ander Lõns Kasutatud materjal: http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon#.U0gUgvl_sy4 http://wol.jw.org/en/wol/d/r37/lp-st/102000447 http://www.roheline.ee/content/view/264/7/lang,et/ http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://www.e- ope
Abielu tänapäeva maailmas Kas traditsiooniline abielu on kaotanud enda senise tähenduse tänapäeva infotehnoloogilises maailmas ning kas Eesti riik peaks lahendama selle probleemi muutes abiellumise digitaalseks? Kas üldse tooks interneti põhine abiellumine kaasa ka midagi positiivset, või kaasnevad sellega ainult tõsised murekohad? Eesti riik on igati edumeelne e-riigi edasi arendamisel. Oleme e-riigiga paljudele teistele riikidele eeskujuks, kuid kas oleks õige digitaliseerida abielu registreerimine? Siiani on saanud abielu sõlmida ametnik, kellel on seaduse kohaselt õigus seda teha
11. Missugune kõnetöötluse tarkvara on olemas eesti keele jaoks? · Autosegmenteerija · Häälega juhitav kalkulaator III osa. Tutvuda riikliku programmiga "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" Mis on programmi (EKKTT) peaeesmärk? Riikliku programmi ,,Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" (EKKTT) peaeesmärgiks on eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine tasemele, mis võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises valdkonnas, samuti keeletehnoloogia infrastruktuuri ajakohastamine. Millest koosneb (eesti) keele keeletehnoloogiline tugi? Keeletehnoloogiline tugi koosneb keeleressurssidest ja keeletarkvarast ning viimase rakendustest. Nimetage lõppkasutajale orienteeritud keeletehnoloogia valdkonnad Eestis. - Kõnesüntees - Kõnetuvastus - Inimene-masin dialoogsüsteemid - Grammatikakorrektor - Infootsingud - Masintõlge - Leksikograafi töökeskkond
seksuaalvahekorda astub. See tuleneb inimeste põhiseaduslikust õigusest isikupuutumatusele (Eesti Põhiseadus §20) ja vabale eneseteostusele (Eesti Põhiseadus §19). Vägistamine kahjustab mitte ainult ohvri füüsilist vaid ka vaimset tervist, kuna on kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust jm negatiivseid emotsioone, kusjuures välistatud ei ole kehavigastuse või psüühikahäire tekkimine. Seepärast olen ma arvamusel, et vägistamine on praeguses infotehnoloogilises ajastuses kõige rängem ja hullem isiksusevastane kuritegu, mis üldse olla saab. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. USA andmetel moodustavad naiste poolt toime pandud vägistamised kuni 5%, meeste poolt toimepandud vägistamised moodustavad keskmiselt 98%. Kahjuks ei ole Eestis selle kohast uurimust veel tehtud. Selle uuritava ala lünklikus ei olene mitte ainult ebapädevates
kõrgetasemeline uurimise ning õpetamise jätkumist, aga samuti konkurentsivõimet Euroopa teadusruumis. 4. Täiustame teaduse juhtimise tugistruktuure. Teaduse juhtimine eeldab teaduslike metoodikate (vorsight, stsientomeetrilised andmebaasid) väljaarendamist ja rakendamist. 5. Toetame Eesti teadlaste senisest laialdasemat osalemist rahvusvahelistes teadusprojektides, programmides ja koostöövõrgustikes. 6. Püüame vältida seisaku tekkimist teadustööks hädavajalikus infotehnoloogilises arengus. 7. Soodustame üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste õppimist ning töötamist välismaa ülikoolides ja uurimiskeskustes. Toetame teadlaste mobiilsuskeskuste rajamist. 8. Laiendame sotsiaal- ja rakendusuuringuid, tagamaks parimate lahenduste leidmist ja kasutamist riigielu erinevate valdkondade ja struktuuride juhtimisel. Hariduse, sotsiaalsfääri, ökoloogia, õigus- ja korrakaitse areng peab senisest oluliselt enam tuginema teadusuuringute tulemustel. 9