Kõre Kõre (Bufo calamita) ehk juttselg-kärnkonn on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Ta on tuntud ka kui hiirkonn, kes on Eesti üks ohustatuimaid kahepaikseid samuti on kõre arvukus viimasel poolesajal aastal väga drastiliselt langenud..Kõre on jässakas lühijalgne, krobelise nahaga kärnkonn, kellel on seljal kollane pikitriip. Pikkus on tavaliselt kuni 8 cm (10 cm). Emasloomad on reeglina isasloomadest suuremad. Olenevalt elupaigast on isendite üldvärvus varieeruvalt pruunikas, rohekas või hall. Teistest kärnkonna liikidest on ta kergesti eristatav. Eesti looduskaitseseaduse alusel kuulub kõre I kaitsekategooriasse. Kõre on kaitstud nii rahvusvaheliste kui ka riiklike õigusaktidega. Õigusaktide kohaselt on keelatud: Isendi tahtlik tapmine.Loodusest eemaldamine. Püüdmine ja tahtlik häirimine talvitumise, paljunemise ja rändamise ajal. Tehingud isenditega (ost, müük, muu tegevus kasusa...
kehtivad liikumispiirangud. Ülevaate saamiseks tükikesest kaitsealast ongi ehitatud Selli-Sillaotsa matkarada. Tasane teekond kulgeb ringmarsruudina ja on keskendunud rabaloodusele ja siin elanud inimeste elu tutvustamisele. Väga hea märgistuse, rohkete infotahvlitega rada viib mööda metsakasvanud muistsetest talukohtadest, läbi liivaste männikute, üle kõrg- ja madalsoo ning soosaarte. Imeilus vaade rabale avaneb Suuretüki vaatetornist. Omaette väärtus on vaatetorni ja raba infotahvlite tekstid ja pildid. 1,5-2 tundi aega saab paremini sisustatud kui telekast loodusfilme vaadates. Emajõe algusesse Tartu - Viljandi maantee ääres Kolga-Jaani ja Rannu valla piiril asuvale Rannu- Jõesuu puhkealale on ehitatud turistide tarbeks ökoloogilistest materjalidest (puit, puitlaast, savi, põhk) hoone - Võrtsjärve külastuskeskus. Ehitis on rajatud järve ümbritseva 7 valla koostöös ning kuulub Võrtsjärve Sihtasutusele
Inimtegevust saab kontrollida ja erinevate viisidega piirata, kuid ilmastikust tulenevaid probleeme ja muid loodusest tingitud ohte mitte. Koobaste kaitsel on üldjuhul asutud seisukohale, et inimene ei sekku looduslikesse protsessidesse. Võiks kaaluda seire alustamist ka teiste ohustatud liikide (näiteks nahkhiirte) osas. Samuti peaks tähelepanu pöörama vee puhtusele. Paljandi seisukorda võiksid regulaarselt hinnata vastavad spetsialistid. Kasulikuks osutuks infotahvlite paigaldamine ohustatud liikide kohta, et inimesed oleks rohkem informeeritud ja oskasid käituda vastavalt. Samas on suhteliselt tavapärane, et koopaid ei reklaamita turismiobjektina. Nii külastavad koopaid vaid tõsised loodushuvilised, kes oskavad objekte uurida nii, et sellest mingeid jälge teistele ei jää. Kaitseala piiril asuv silt ja lähedal asuv maantee võivad olla Tori Põrgu varisemise peapõhjuseks.
Viru folk, Nargen ooper jt) 3 Külastusintensiivsus ja külastajate kontingent on üldjuhul alati seotud külastusrajatistega/- taristuga. Külastusrajatised ja puhkekohad peavad ’töötama’ külastuse reguleerijana. Kui matkarajale on püstitatud vaatetorn, siis mingi osa inimestest külastab vaid vaatetorni ning läheb tuldud teed tagasi, ülejäänud matkarada läbimata. Infotahvlite ja -viitadega on võimalik suunata külastajaid ka rajast veidi eemal olevate huvitavate objektide juurde, mis muidu jääksid suuremal osal külastajatel märkamata. Puhkekohtadega on võimalik koondada inimesi konkreetsetesse kohtadesse, vähendades sellega kahjustavat tegevust ning kaasneda võivat prügistamist ja rüüstamist (näiteks lõkete tegemine ja lõkkematerjali kogumine puid ning põõsaid räsides).
vajadusel luua uusi kudealasid. Ainult kudealade loomisest ei piisa ning vajadusel tuleb kalu veekogudesse juurde asustada. Samas tuleks eelistada kalade taastootmisvõime suurendamisele looduslikku taastootmist, mis on kokkuvõttes oluliselt mõjusam ning odavam, kui kalade kunstlik asustamine. Intensiivselt kasutatavates kalastuspiirkondades on jätkuvalt vajadus avalike paadisildade ja paatide vettelaskmise kohtade, sellekohase info, juurdesõiduteede ja parklate, infotahvlite lõkke ja laagriplatside, prügikastide jms infrastruktuuri järele. Kuigi esmapilgul tundub nende objektide rajamine küllaltki kulukas, võib nendest saadav kasu olla tunduvalt suurem. Oluline on tagada kalavarude jätkusuutlikus, kalavarude optimaalse kasutamise kaudu. Tuleb jälgida, et nii harrastuslik kui kutseline kalapüük koosmõjus ei ületaks kalavarude jätkusuutliku majandamise tagamiseks seatud püügimahtu. Samuti soosida
annaabi.ee 
