ka sealt kõik ära „like“-tud ja kommenteeritud.Kõik see hakkab juba noorelt kui sõlmitakse n.ö. leping Facebookiga mis kestab vanaduspõlveni ja ainuke mis nende tühjalt istutud tundidega teeninud oled on läbi netikaabli saadetud elektroonilised signaalid sõbrale kus kirjutasid, et igatsed teda aga reaalselt ei näe vaeva, et ekraani tagant liigutada ja reaalsuses sõbraga kokku saada. Facebooki sulgemine tooks endaga kaasa infosulu, mistõttu jääks ilma näiteks trenni aegade muutmise infost ning ei õnnestuks osa inimestega kontakti saavutadada. Inimesed on juba harjunud, et arvutitaga istumine on nende normaalne päeva osa, kuigi on neid kes on peale motivatsiooni videode vaatamist ka Facebooki kustutanud ja Twitteri sulgenud ning eluga midagi kasulikumat peale hakanud. See kõik on meile igapäevaseks rutiiniks saanud ja nüüd on juba
Toon ühe näite. Artikkel pärineb Pärnu Postimehest. Loo autoriks on Liisa Lotta Tomp ning artikkel on välja antud 17-ndal mail. Esimesel päeval oli mul üsna kiire ega tekkinud kordagi soovi arvutit lahti teha, kuigi Facebooki rakendust telefonis üritasin üsna mitu korda avada. Teisel päeval hakkasin juba Facebookist pisut puudust tundma. Hakkasin aru saama, et Facebooki sulgemine tõi endaga kaasa infosulu, mistõttu jäin ilma näiteks trenni aegade muutmise infost ning mul ei õnnestunud osa inimestega kontakti saavutada. Kolmandal päeval avastasin, et veedan endiselt palju aega Facebookis. Sain teada, et ilma kasutajata saab vaadata kommuunide ning ürituste lehekülgi ning see oli ainus koht, kust mul nädalavahetusel toimunud ürituse pilte leida õnnestus. Neljandal päeval kustutasin oma telefonist Facebooki rakenduse, kuna olin seda juba kümneid kordi asjatult avanud
Aastal 1920 järgnesid ajakirjas Ilo ilmunud lühijutud "Fasaanid" ja "Lätlane", neist viimane esitas autori muljeid Valguta lahingust. Samal aastal ilmunud kogumik "Verimust" oli tema esimene täielikult sõjatemaatikale pühendatud jutukogu. Seal sisaldus proloog (juba varem ilmunud "Malmsireenid"), kuus lühikest sõjanovelli ja epiloog. Aastal 1921 ilmunud 20-leheküljelises sõjanovellis "Süütu" analüüsis ta Eesti kaitseväe leitnant Riimani hingeelu, kes Punaarmeele infosulu tekitamiseks laseb hukata viimaseid teabega varustanud kerjuspoisi. Novell ilmus ajakirjas Murrang. 8 Aastal 1922 ilmus kaheksas osas ajakirja Odamees veergudel Kivika esimene täispikk sõjaromaan "Ristimine tulega", mis eraldi raamatuna anti välja 1923 Berliinis. Sõjasündmusi käsitletakse minategelase vaatevinklist. Kriitikud on heitnud teosele
Kuidas kujuneb? Stiihhiliselt - tavaliste kogemuste baasil, triviaalsed elutõed. Teaduslikult ehk siis ettekujutus mis basseerub teaduslikel teadmistel. Saadakse autoditaktiline e. iseõppimisega (ise loen, ise uurin), teaduslik maailmavaade võib kujuneda ka institutsionaalselt (maailmavaate kujundamisega tegelevad selleks seatud institutsioonid lasteaed, kool jne). Antiteaduslik maailmavaade teatud institutisoonid tegelevad antiteadusliku maailmavaate loomisega. Infosulu abil nt (enamasti totalitaarses riigis et säitada oma reziimi). III) Filosoofiline mõtlemisviis filosoofiline mõtlemine ehk siis kriitiline mõtlemine. (Enne filosoofilist mõtlemisviisi oli mütoloogiline mõtlemisviis,mis toetus müütidele (müüt on konkreetsem ajas ja ruumis, kui muinasjutt nt. trooja sõda ajaloos olemas, Odüseuse kojusõit on ka geograafiliselt määratletud). Filosoofia alguseks on hakatud pidama seda, kui inimesed hakkasid kriitiliselt suhtuma müütidesse
Rahva poliitiliselt aktiivne osa võib aga jääda ka kaudseks mõjutajaks partei laiemas toetajaskonnas (alalises või ajutises) või leitakse võimalus osaleda nn lobby tegevuses. Miks üksnes poliitiliselt aktiivne osa rahvast? Kõik ei ole kunagi aktiivsed - N.Liidus ja teistes sotsialismileeri riikides tuntud "99,99(9)%" osavõttu valimistest ja poolthääletamisel saavutati valikuta valimissüsteemi, otsese või kaudse surve (mõjutamise), infosulu ning pealekauba otseste võltsingute teel (vt valimisõiguse põhimõistetest: potentsiaalsed ja tegelikud valijad). Riigi süsteemi sekundaarsed elemendid on alati huvitatud (ehkki erinevast aspektist ja erineval määral): 1) riigi keskvõimust; 2) riigi dekontsentreeritud ehk kohtadele hajutatud regionaalse kohahalduse võimust; 3) kohaliku omavalitsuse detsentralistlikust ehk autonoomsest piiratud ja spetsiifilisest kohalikust võimust. Seejuures:
ajakirjandusse ilmusid aseainetena Miki-Hiir ja Piilu-Part. Muidugi liigutas siseminister ka avalikkusele nähtamatuid hoobasid. Kui ajakiri Tänapäev pilas autokraatiat ja propagandatalitust, siis edaspidi oli Tänapäeva väljaandjal, kirjastusel Noor Eesti raskusi ja tõrkeid pangakrediitide saamisel. Opositsioon kasutas peale "ridade vahele" kirjutamise ka Soome ajakirjandust. Jalad said alla kuulujutud, anekdoodid, aforismid, salmid ja mõistatused, nagu ikka infosulu aegadel. Propagandatalitus Ajakirjanduse reguleerimine Mõned faktid aastaist 1934-40: 1933 augustikriis. Jaan Tõnisson kehtestab peaministrina eeltsensuuri 1934 vabadussõjalaste väljaannete sulgemine 1935 siseminister pani Postimehe sekvestri alla: sisuliselt võeti ajaleht Jaan Tõnissonilt ära, põhjuseks toodi lehe majanduslik seis. Postimehe võlgade kogusumma oli 220 000 krooni: ostetud oli kahekorruseline maja Jaani tänavas
annaabi.ee 
