intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märkagi me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks. Tähtsamateks peaksin kritiseerivat-analüüsivat ja informeerivat-harivat rolli, millest mõlemad võivad inimestele ja riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast meedial mõjutada laseb, sõltub juba inimesest endast. Ajakirjanduses käsitletavad teemad annavad ülevaadet sellest, mis riigis, kus me elame, toimub. Sõnavõtte tegemistest mugandatakse lihtkodanike kõnepruugi järgi ning antakse neilegi võimalus olla kaasatud riigi igapäevaellu. Ajakirjanduses räägitakse faktidest, mille
Ka intervjuu ETV+ peatoimetaja Darja Saarega väljendab seda: Saare sõnul on venekeelse kanali eesmärk panna vaatajaid tundma end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena (Kopti, 2015). Ka Hendrik Alla (2015) kirjutab, et ETV+ hakkab Eesti ühiskonda ühendama. Aimar Ventsli (2015) arvamuslugu annab ka teise vaatenurga Vene riigitelevisioonis näidatud Darja Saarega tehtud intervjuule, omastades sellele tasuta reklaami sildi. Avaldatud on ka neutraalseid, ent informeerivat funktsiooni sisaldavaid artikleid, näiteks artikkel sellest, kuidas ETV+ hakkab näitama kultuuriteateid (Alla, 2015). Neutraalseks artikliks saab pidada ka Mihelsoni (2015) lugu sellest, kuidas ETV+ ei pruugi jõuda idavirumaalasteni, kelle teleantennid on pööratud Venemaa poole, vaadates sellega ebaseaduslikult Vene vabalevi telekanaleid. Esindatud on ka negatiivse hoiakuga artikleid ja isikuid. Näiteks Ahto Lobjaka (2015) sõnul
jälgida. Kõne avalõik tutvustab teemat ja/või kõne ülesehitust. Järgnevate lõikude 8 vahel luuakse seosed nil, et ühe lõigu lõpp juhatab järgmise lõigu algusse. Siis on üleminekud selgelt tajutavad ning moodustub mõtteline tervik. Olulisi mõtteid tekstis tuleb korrata, et need kinnistuksid. Teemaarenduse peamised osad on esitatud alljärgnevas tabelis. Silmas on peetud eelkõige informeerivat ja veenvat kõnet. Tcemaarendus Sõnastus Seisukohtade, väidete esitamine, Oma seisukoha toetuseks esitan kolm pooltargumentide järjestamine argumenti. Esiteks väidan, et ... Poolt- ja vastuargumentide esitamine Ühelt poolt tähendab see ..., teiseltpoolt aga ... Selle idee pooldajad väidavad ...,
kosmeetika). Osalist teenindust pakkuv need on piiratud teenustega hulgibaasid, kuhu ise lähed kaubale järele ning ostad sularahas. Ei paku transporditeenust ega krediteeri. Tootjad valivad hulgikaupmehe müügivõimete järgi. Jaekaupmehed valivad teenuste järgi. Hulgikaubanduse juhtimine Turundusstrateegia. Iga hulgibaas valib välja missuguste toodetega tegelema hakkab; milliseid teenuseid pakub; hinnakujundus. Hulgikaubabaas annab ainult informeerivat reklaami; isiklik müük on põhiline. Tuleb tagada vastuvõetav lisatulu; kaubavaru peab liikuma küllalt kiiresti. NB! Raha peab ringi käima. Hulgikaubanduse suunad: konglomeraadid - tegelevad nii hulgi- kui jaekaubandusega kasvab ettevõtete endi hulgibaaside osatähtsus 45 ei pakuta hulgibaasi poolt nii palju teenuseid, ei hoita ise kõiki neid üleval, vaid
annaabi.ee 
