Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Informaatika I tunnitöö "Valemid"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
avaldis, avaldise, avaldised, rand, excel, tehte, arva, tulba, kask, eraldaja, exceli, rakendus, valemites, perenimi, tehted, tulumaks, arvav, eesnimi, proov, kuvata, tehe, vormingaashind, tagastab, lahtris, koma, maksuvaba, viit, tehete, 2016, esitusviis, sqrt, vormingu, xlsm, sten, kolmnurk, koolon, aadressid, tühik, sisend, loogikafunktsiooni, tulp4b a x 3 3 3 x NB! 4 y ( a 2 b) 2 sin x 2 2 2,5 y b x 2,7 4b 4 z cos( x) a sin y sin 3 2 Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad ab a b avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e ae x 3 a x 2 2
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid
ja rividele. Tabeli tulpade (ja ka rivide) nimesid saab kasutada valemites viitamiseks üksikutele lahtrite, mis asuvad samas reas, kus on valem. Nimede määramine Saab kasutada samu vahendeid nagu üksikute lahtrite jaoks Nimeboks Kasutatakse nime määramiseks tabelile, ühele tulbale või rivile. Saab määratleda ainult globaalseid nimesid Käsk Create from Selection vahekaardil Formulas (Insert/Name/Create Excel 2003) Kasutatakse tavaliselt nimede määramiseks tabeli tulpadele (harvem rividele) Valitakse välja (märgistatakse) tabeli päis koos allolevate tulpadega, antakse käsk Create from Selection (Insert/Name/Create - 2003) Saab määratleda nii globaalseid kui ka lokaalseid nimesid Käsud Define Name ja Name Manager (2003 - Insert/Name/Define) Kasutatakse nime määramiseks tabelile, ühele tulbale või rivile. Saab määratleda nii globaalseid kui ka lokaalseid nimesid
4 by 3 y= x +b - ln z= +acos +sin 5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust 4 a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3
4 by 3 y= x +b - ln z= +acos +sin 5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b 4 z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3
3 y= x +b - ln 2 3 z= +acos +sin4 by 5 ax+b 2a 2b+a a+b NB! 4b-ax 3 3 2 3x Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 y= +(a -2b) + sin x2 2,5y avaldise absoluutväärtust +asin 3 y 2+sin2 ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e
3 y= x +b - ln 2 3 z= +acos +sin4 by 5 ax+b 2a 2b+a a+b NB! 4b-ax 3 3 2 3x Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 y= +(a -2b) + sin x2 2,5y avaldise absoluutväärtust +asin 3 y 2+sin2 ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e
4 by 3 y= x +b - ln z= +acos +sin 5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b 4 z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3
4 by 3 y= x +b - ln z= +acos +sin 5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust 4 a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3
3 2 3 z= +acos +sin 5 ax+b 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 2 3x NB! 4 y= +(a -2b) + sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad bx+2,7 4b 4 z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni,
4 by 3 y= x +b - ln z= +acos +sin 5 ax+b 3 2a 2b+a a+b 4b-ax 3 3 3x +(a -2b)2+ NB! y= sin x2 3 2 2 2,5y Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad 4 bx+2,7 4b z=cos( x)+ +asin y +sin avaldise absoluutväärtust 4 a+b ab ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e x+3 2 2 on naturaallogaritmi alus. a-e 5 a +x cos 2 3
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table objekti (List-objekti - Excel 2003) loomine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused amine tabelites cel 2003) loomine ja kasutamine eliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina
Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil Kaks põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks - rivi ja tulba järjenumber massiivi algusest Vektor V 13 -27 65 89 -24 k 1 2 3 4 5 Tabel (maatriks) A (4*3) i Kask 25 3400 1 Saar 21 5700 2 i Tamm 33 5680 3 4 Paju 17 9800 4 1 j 1 2 3
4 2 4 4 5 4 5 5 -1 6 3 6 1 0,841 7 5 7 3 2,748 8 2 8 2 0,064 9 1 9 4 2,654 NB! Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus. Ruutvõrrandi lahendamine a 1 b 2 c 1 x1 -0,8643568 x2 -0,3856432 Pa 100 90 80
EXCEL – Funktsioonid 1 - 11 Sisukord 1 Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid.....................................................................................................2 2 Kuupäeva ja kellaaja funktsioonid...............................................................................................................................2
Kukk Krista kuusk 1 Laiksaare Mäesalu Valve kuusk 3 Laiksaare Salu Kustav haab 4 Laiksaare Salu Kustav saar 4 Laiksaare Jänes Ahto haab 5 Uulu Jänes Ahto lepp 2 Uulu Mäesalu Valve haab 3 Laiksaare Parts Eevald saar 4 Uulu Põldmaa Malle kask 1 Uulu Kukk Krista haab 2 Laiksaare Salu Karl vaher 3 Uulu Salu Karl haab 1 Uulu Mäesalu Valve kuusk 2 Laiksaare Kukk Krista mänd 3 Laiksaare Kukk Krista haab 2 Laiksaare Miller Kersti haab 4 Laiksaare
5057838 5349248 5086108 5219908 5176495 5428585 5159337 - 5127657 5023543 5775169 5784941 5534903 5491681 5744042 5095125 5111918 5064516 - 5774191 5436197 5378397 5472626 5176319 5514547 5539093 5113772 5167468 5777718 - 5555866 5685829 5431825 5618468 5538140 5265690 5224148 5252053 5442057 - 5552595 5213901 5344649 5015458 5755394 5264197 5185485 5493863 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Töötajad Abja, Asuja ja Võiste vallast Vald Nimi Telefon Isikukood Abja Kaasik Reijo - 34404190222 Võiste Kuusik Kaivo 5213901 35302070214
protsent, uus hind e alghinnast. 40 tuleb alem, mis on kõigisse teistesse tesse. Viimasesse lahtrisse peaks tulema selline arv. Sisestage lahtrisse kood (H3) oma üliõpilaskood.Siia sisestada oma üliõpilaskood Valemid annavad avaldiste numbrid. (number) kood y nr z nr NB! Esitage ainult oma variandi avaldised. 164790 1 5 Koostada valemid funktsioonide y ja z väärtuste arvutamiseks. Lahtritele on nimed Funktsioonide väärtused juba määratud.
Uulu Põld Airi 5252053 45710100356 Uulu Põldmaa Malle 5442057 46307080393 Uulu Rebane Helen - 46809210954 Uulu Salu Karl 5552595 34810190405 Firma AS Loomad Asukoht Loomaaed Puidu müügid Kuupäev Müüja Vald Puidu liik Puidu sort 1.11.2008 Kukk Krista Laiksaare haab 1 2.11.2008 Miller Kersti Laiksaare kask 3 3.11.2008 Meigas Reijo Abja kuusk 4 4.11.2008 Mikson Aarne Abja lepp 2 5.11.2008 Miller Kersti Laiksaare mänd 5 6.11.2008 Muld Reijo Abja saar 3 7.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare tamm 1 8.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare vaher 4 9.11.2008 Naaber Paul Abja haab 1 10.11
Muuta aktiivsek klõpsata nuppu Au Kokku: 2. Kui pakutav lah Variant 2 Valida tulbad (riv ühe tühja lahtri nin Excel salvestab i lahtrisse summa v Summade leidmine tabeli tulpades (rivides) Valemi sisetamine otse. Sisestada lahtrisse, kus peab olema summa, valem: =SUM(lahtriplokk) SUM - sisefunktsiooni nimi lahtriplokk - lahtriploki aadress või nimi (kui on) n. =SUM(E6:E16), SUM(pindala) Valemite sisestamine riistariba nupuga AutoSum - Variant 1 1. Muuta aktiivseks lahter, kuhu läheb summa ja klõpsata nuppu AutoSum
INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) Ti, j = INDEX(T; i; j) T(i, j); T[i] [j] vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris Err:512 piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks Vektor V - rivi ja tulba järjenumber k Vk massiivi algusest. 13 -27 65 89 -24 5 -24 k 1 2 3 4 5 =INDEX(V; k) Maatriks A (4*3) i 13 4 5 1 7 21 -5 2 i j Ai, j -9 33 5 3 3 3 5 8 17 12 4 2 =INDEX(A; i; j) j 1 2 3
S_3 1 isikukood palga aste S_4 telef S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm PUIDU MÜÜK Kuupäev Müüja Vald Liik 02.07.08 Roos Margus Massiaru kask 01.09.08 Randla Aasa Asuja tamm 01.09.08 Petrov Meelis Asuja saar 02.09.08 Paju Ants Massiaru kuusk 02.09.08 Piirsalu Irma Võiste mänd 02.09.08 Sirel Kristel Massiaru kask 02.09.08 Nõmmik Ando Võiste vaher 03.09.08 Männik Erki Võiste lepp 04.09.08 Pulk Aadu Asuja mänd 05.09.08 Petrov Meelis Asuja haab 06.09.08 Petrov Meelis Asuja tamm 07.09.08 Männik Elvi Massiaru tamm 08.09
E R 69 82 55 56 7 P D 80 68 56 54 8 P I 80 73 56 55 8 E_nihutatud 6 8 6 7 Sisestage siia matrikli viimane ja eelviimane number. Valemid näitavad funktsioonide numbrid. viimane nr eelviimane c y nr z nr NB! Esitage ainult oma variandi avaldised. 6 7 3 3 0 Funktsioonide väärtused Variandid a y nr a b x y z 0 5
43650 67670 7280 14700 3120 376040 4080 30.7.09 Total Result 29580 14880 380380 6720 74100 8550 23830 7280 52100 6170 6840 12460 8040 121800 6840 745890 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2
S_5 3.. 2.. * * Koond Päring 1.. 2 Diagramm P_müügid Töötaja nimi Vald Vald2 sort liik hind Kuusk Maria Tori Tori 2 mänd 1430 Merilaid Arnold Asuja Asuja 3 kask 1260 Marmor Aare Tori Tori 3 haab 900 Toomsalu Tiina Massiaru Massiaru 1 kask 1400 Mäger Tiina Kabli Kabli 3 haab 900 Väljas Arvi Abja Abja 1 haab 1000 Merilaid Arnold Asuja Asuja 2 haab 950 Hunt Ene Kabli Kabli 3 haab 900
z 1 5 1 1 2 2 2 5 3 3 3 3 4 4 4 2 5 2 5 1 6 3 6 5 7 1 7 3 8 4 8 4 9 5 9 2 NB! Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus. Ruutvõrrandi lahendamine a 1 b 7 c 10 D -105,9375 Y1 #VALUE! x1 Ei ole! x2 Ei ole! Ruutparabool 120
valdade lõikes 6 kogus liikide - müüjate lõikes sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes P_müügid Kuupäev Müüja Vald Liik 1.01.2009 Kesa Katy #NAME? kuusk 1.02.2009 Vesi Kaspar #NAME? kask 13.02.2009 Väljas Arvi #NAME? tamm 28.02.2009 Kuusk Maria #NAME? tamm 3.03.2009 Muld Reijo #NAME? vaher 3.03.2009 Muld Reijo #NAME? lepp 4.04.2009 Raja Tiina #NAME? mänd 27.04.2009 Raja Tiina #NAME? vaher 28.04.2009 Kesa Katy #NAME? saar 30.04.2009 Mikson Aarne #NAME? kask 1.05.2009 Muld Reijo #NAME? saar 15.05.2009 Mänd Olav #NAME? kuusk 16.05
TRUE - tõene, FALSE - väär Tehted loogikaandmetega on Excelis realiseeritud loogik OR(av1; av2; ...) - või - loogiline liitmine (disjunktsioon av1; av2; ... - loogikavaldised (näit. võrdlused) on tõene (TRUE) siis, kui vähemalt ühe avaldise vä AND(av1; av2; ...) - ja - loogiline korrutamine (konjunk on tõene (TRUE) ainult siis, kui kõik väärtused on NOT(av) - mitte - eitus muudab loogikaavaldise väärtuse vastupidiseks Võrdlus on lihtsaim loogikaavaldis. Ta võimaldab võr
Lausete abil määratakse vajalikud tegevused ja nende täitmise järjekord, esitatakse programmi ja protseduuride struktuur, kirjeldatakse andmed jm. Igas programmeerimiskeeles on fikseeritud hulk kindla funktsionaalsusega (otstarbega) lausetüüpe. Iga laustüübi jaoks on keele spetsifikatsiooniga määratletud kaks põhiasja: · struktuur ja komponendid ehk lause süntaks ja · tähendus ja täitmise reeglid ehk lause semantika Lausete põhielementideks on konstandid, nimed, avaldised ja võtmesõnad. Viimased on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad või fraasid (If, Else, For, End Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus.
S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Puidu müük aasta: 2008 ettevõte: OÜ Haagik Kuupäev Müüja Vald Liik Sort 04.04.2008 Männik Elvi Massiaru haab 1 20.04.2008 Paju Ants Massiaru haab 1 18.10.2008 Oks Kristiina Surju lepp 1 01.05.2008 Sirel Kristel Massiaru kask 1 02.06.2008 Tubin Ahti Tali haab 2 10.07.2008 Tubin Juulia Massiaru kuusk 2 15.07.2008 Männik Elvi Massiaru kask 2 28.02.2008 Kesa Katy Tali lepp 2 04.09.2008 Oks Aarne Surju lepp 2 07.05.2008 Meister Anton Surju tamm 2 22.03.2008 Pajusaar Hanno Tali mänd 3 20.06.2008 Mäger Karl Surju tamm 3 17.09
8 1 8 4 9 2 9 2 NB! Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus. NB! Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise absoluutväärtust
korral. NB! Teie valemite poolt leitud väärtused peaks alg Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad b, x) ühe väärtuste avaldise komplekti jaoks langema k absoluutväärtust
x= , y= , z= , D D D kus d1 b1 c1 a1 d1 c1 a1 b1 d1 Dx = d 2 b2 c2 , Dy = a2 d2 c2 , Dz = a2 b2 d2 . d3 b3 c3 a3 d3 c3 a3 b3 d3 2.9 Võrratus Kui kahe avaldise (arvu) vahel on võrratusmärk ( < , > , või ), siis sellist seost nimetatakse võrratuseks. Võrratuse omadused 1. Kui a > b , siis b < a . 2. Kui a > b ja b > c , siis a > c . 3. Võrratuse mõlema poolega saab liita ühe ja sama avaldise (arvu): kui a > b , siis a + c > b + c . 11 4. Võrratuse märk jääb samapidiseks, kui võrratuse mõlemat poolt korrutada või jagada ühe
annaabi.ee 
