käitumisest, vastavusest rühmanormidele ja tema rollidele. Rühmades kehtivad formaalsed (ametlikud) - ja informaalsed (mitteametlikud) käitumisnormid, mille põhjal kujunevad välja prestiizh ja reputatsioon. Prestiizh on inimese lugupeetavus, mõjukus, mille aluseks on tema formaalne positsioon rühma hierarhias. Reputatsioon on inimese maine, tema hea või halb käitumine. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Staatuse allikad informaalses grupis: a) välimus, b) iseloom, b) suhtlemisoskus, d) osavus ja jõud. Staatuse tõusu tagajärjed: a)enesekindlus, b)töörõõm, c)töörahulolu jne. Staatuse languse tagajärjed: a) ebakindlus, b) stress, c) rahulolematus, d)konfliktid, e)lahkumine (töölt) VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele
Võib olla nii lausemuutuja kui ka lausemuutuja koos eitusega. 13.Üksikterm ehk singulaarterm: Võib olla tühitermin. 14.Mille järgi saabmäärata kategoorilise süllogismi figuuri? Kesktermini paiknemiste järgi. 15.Kui entümeemi lõppjäreldus on osaeitav ning väiksem eeldus on osajaatav, siis suurem eeldus… Peab olema üldeitav. 16.Kuidas nimetatakse terminit, mille abil avatakse defineeritava termini sisu? Definiens 17.Mis eesmärki täidavad informaalses loogikas dialoogi lõppreeglid? Lõppreeglid näitavad, … Mis määrab dialoogi võidu, kaotuse või viigi. 18.Ratsionaalsed eksimused tõestuses tulenevad … Teadmiste puudulikkusest. 19.Eeldusest „Mõni vihmauss pole mittetark“ tuletati lause „Mõni tark on vihmauss“. Milleotsese järelduse tüüpi kasutades see tulem saadi? Väite vastandamine. 20.Kui õigusnormid tuginevad despootlikule printsiibile siis peetakse tõeseks üht järgnevatest väidetest:
13. Argumendi eeldused peavad moodustama küllaldase aluse – mida see tähendab? 1) eeldused, mis kokku moodustavad aluse, 2) eeldustest on tuletatav järeldusotsustus1 ja 3) järeldus - järeldusseos aluse ja järeldusotsustuse vahel. argumendi alus küllaldane siis, kui sellest saab teha parajasti ühe järelduse. 14. Argument peab olema testitav (kontrollitav) – mida see tähendab? 15. Millised on formaalse loogika neli põhireeglit ja milline on nende tähendus informaalses loogikas ehk argumentatsiooniteoorias? Formaalse loogika põhireeglid: Samasuse seadus Mittevasturääkivuse seadus Välistatud kolmanda seadus Küllaldase aluse seadus Ühe järeldussammuga arutlus, mis sisaldab vasturääkivust, on valeargument ja ei ole argument. Enam kui ühe järeldussammuga arutlus, mis sisaldab vasturääkivust või viib (arutlust jätkates)
Samas annab lineaarloogika võimaluse käsitleda järeldust soovi korral klassikaliselt: lineaarloogika annab vahendid järelduse tähendust soovi kohaselt määrata. Informaalne loogika (ik informal logic). Formaalne loogika vajab lisaks veel kontseptuaalset analüüsi, kuivõrd me saame seda rakendada. Selline loogika on informaalne loogika. Informaalne loogika on tugevasti seotud argumentatsiooniga. Nt dialoogi käsitlus informaalses loogikas: DIALOOGI KÄIK: Algseis > konfrontatsiooni staadium > argumentatsiooni staadium > lõppseis. Veenmine võib olla sümmeetriline või ebasümmeetriline. Dialoogis on nelja tüüpi reegleid: 1) kõneviisi reeglid (veenmise korral küsimused, kinnitused, väited) 2) kahekõne reeglid (kelle, on kuidas lubatud juhtida kõneviisi) 3) kohustuse reeglid (kellel ja kuidas lasuvad kohustused ja õigused)
vastamist saab tõlgendada kui tõese presupositsiooni tõeseks tunnistamist, kuid sellise tunnistuse esitamist ei tohi vastajalt nõuda eetilistel põhjustel. Nt võib kasuvanemalt lapse kuuldes küsida, kes on lapse tegelik ema. Kui lapse päritolu on peetud lapse eest saladuses ja vähemalt esialgu ei taheta seda avalikustada, siis võib sellise küsimuse esitamine olla eetiliselt ebaõige. Seda tüüpi küsimusi saab mingil määral käsitleda informaalses loogikas. Reeglipärases avalikus väitluses peab küsija suutma põhjendada või tõestada iga küsimuse presupositsiooni tõesust, kui vastaja seda nõuab. See pole küsimusele küsimusega vastamine, vaid eeldus, mis muudab vastamise võimalikuks. Küsimuse presupositsioonide põhjendamiseks võib vastaja nõuda presupositsioonide konteksti avamist. Kui küsimuse presupositsioonid sisaldavad teadlikult esitatud solvavaid väiteid, siis saab neid käsitleda
annaabi.ee 
