inimene saaks liikuda edasi kõrgema astme vajaduste juurde nagu sotsiaalse hinnatuse ja eneseteostuse vajadus. Horisontaalset suhtlust julgustatakse väga. Usutakse, et organisatsiooni eesmärkide saavutamisel on töötajate vaheline suhtlemine sama tähtis kui ülalt-alla suhtlemine. Kommunikatsiooni stiil kuna kesksel kohal on sotsiaalne organisatsioon ja ühtekuuluvusvajaduse rahuldamine, muutub ka kommunikatsioon võimalikult informaalseks. Suhted organisatsioonis. Traditsiooniline lähenemine: töötajaid kontrollitakse reeglite, normide ja tasu- ning karistuse süsteemide läbi, mis kõik toetuvad oluliselt kommunikatsioonile. Suhtumuslik lähenemine: siin on märksõnadeks detsentraliseerimine ja osalev otsustamine. Liikmeid kaasates püütakse luua paindlik organisatsioon, mis on avatud innovatsioonile ja muutustele
eelkõige sõnavara (tehnilised terminid jms). Seega tekib kahelijaotus ka selle põhjal, millised keelelised tasandid ühte allkeelt teisest eristavad. Praktiliselt ei pruugi see vahe alati kehtida, kuid on tüpoloogia tegemisel kasulik. Nt on võimalik defineerida slängi kui väga mitteformaalsete situatsioonide sõnavara, mispuhul sotsiaalne / üldsläng osutub mitte sotsiolektiks, vaid stiiliks (Trudgill 1992: 66). Sellele võib lisada, et erialasläng osutub sel juhul pigem üheks informaalseks registriks. 2. Sotsiolektide uurimine maailmas Keele sotsiaalne varieerumine tähendab seda, et inimeste keelekasutus on korrelatsioonis sellega, millised on nende sotsiaalsed omadused. Seega on oluline leida, millised on need olulised sotsiaalsed tunnused, mis korreleeruvad keelekasutusega, milliste keeleliste joontega nad korreleeruvad ja milline see seos on. Allkeelte sotsiaalseid erinevusi on täheldatud samuti ammu. Tuntuim illustratsioon on ilmselt B
STILL (1904-1980), SAM FRANCIS (1923-1994), HELEN FRANKENTHALER (s.1928) jt. INFORMALISM EUROOPAS Informalism tekkis Euroopas 1940-ndatel paralleelnähtusena Ameerika abstraktsele ekspressionismile. Selle nimetusega on tähistatud mitmesuguseid abstraktsionismi vorme: kalligraafiline kunst, tasism, art brut ja jaapani Gutai. Aastal 1951 korraldas kunstikriitik Michel Tapié Pariisis näituse teemal ,,Nonfiguratiivse kunsti äärmuslikud tendentsid". ,,Informaalseks" (pr. k. informel, informe - kindla vormita) pidas Tapié psüühilist improvisatsiooni, millel puuduvad kindlad, selgepiirilised geomeetrilised vormid, küll aga on sürrealistlikud kaastähendused (seega abstraktsionism, mis vastandub konstruktivismile). Termin ,,informaalne" tähistab kunsti, mis ei võlgne midagi minevikule ega allu sisu või kujutamisviisi osas mitte mingitele kaasaegsetele mõjudele. Informalism levis Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias.
STILL (1904-1980), SAM FRANCIS (1923-1994), HELEN FRANKENTHALER (s.1928) jt. INFORMALISM EUROOPAS Informalism tekkis Euroopas 1940-ndatel paralleelnähtusena Ameerika abstraktsele ekspressionismile. Selle nimetusega on tähistatud mitmesuguseid abstraktsionismi vorme: kalligraafiline kunst, tasism, art brut ja jaapani Gutai. Aastal 1951 korraldas kunstikriitik Michel Tapié Pariisis näituse teemal ,,Nonfiguratiivse kunsti äärmuslikud tendentsid". ,,Informaalseks" (pr. k. informel, informe - kindla vormita) pidas Tapié psüühilist improvisatsiooni, millel puuduvad kindlad, selgepiirilised geomeetrilised vormid, küll aga on sürrealistlikud kaastähendused (seega abstraktsionism, mis vastandub konstruktivismile). Termin ,,informaalne" tähistab kunsti, mis ei võlgne midagi minevikule ega allu sisu või kujutamisviisi osas mitte mingitele kaasaegsetele mõjudele. Informalism levis Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. TUNNUSJOONED
annaabi.ee 
