õppematerjal). 2. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada dublin core kirje (abiks õppematerjal). Standardis olevast 15 elemendist tuleks kindlasti kasutada järgmisi: Title, Creator, Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused Kirjeldused tuleb koostada järgmiste veebiallikate kohta: 1. http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ Allikakirje: Vaarik, D. (2011). Turg sundis mind! Kasutatud 05.11.2015 http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ - Pealkiri: Turg sundis mind! - Autor: Daniel Vaarik - Teema ja märksõnad: Meedia; stereotüüp; utoopia; turg; reklaam - Kirjeldus: Autor räägib halvast ja väikesest turust
depoo-, kohalkasutus-, põhi-, reserv-, suletud, kojulaenutuskogu jne) Teavikute/ressursside peamised üldised valikupõhimõtteid · Vastavus komplekteerimispõhimõtetele · Informatsiooniallikate autoriteetsus, usaldatavus, täpsus, paikapidavus · Hangitavate ressursside kvaliteet · Nõudlus · Hind · E-ressursside puhul vajalikud tehnilised lahendused · Kasutajate võimalused juurdepääsuks väljaspool raamatukogu Teaviku/inforessursi kvaliteeti mõjutavad olulisemad kriteeriumid Sisu: Muu: · Autoriteetsus, usaldusväärsus · Esteetiline väärtus · Täpsus · Tehnilised/tehnoloogilised · Käsitluse adekvaatsus, aspektid erapooletus · Füüsilised omadused (nt köite · Andmete kaasaegsus vastupidavus jm) · Käsitluse sügavus · `Raamatukogulik potentsiaal'
ja kiiret avalikku teenust, olles ühiskonna liikmetele usaldusväärne partner. Selle ülesande täitmine sõltub paljuski asutuse suutlikkusest hallata oma valduses olevat teavet tõhusalt ja efektiivselt. Teabe tõhusaks haldamiseks tuleb asutusel tegelda dokumendisüsteemi juurutamise ja arendamisega, dokumendihalduse alusdokumentide väljatöötamisega, juurdepää- susüsteemide täiustamisega ja kõige sellega, mis kindlustab väärtusliku inforessursi olemasolu, säilimise, usaldusväärsuse ja kasutatavuse. 34. Millised arhiivid kuuluvad Rahvusarhiivi struktuuri? Ajalooarhiiv Digitaalarhiiv Filmiarhiiv Riigiarhiiv 35.Millised on Dokumendihaldurite Ühingu eesmärgid? dokumendihalduri kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas; dokumendihaldurite kutsealase suhtlemise ja koostöö korraldamine; erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine;
Eesti avalikust inforessursist. Avalikud teenused on seadusest tulenevad üldkättesaadavad infoteenused, mida osutatakse võrguteenusena, teenustena teiste raamatukogude vahendusel ja lugemissaalides. Eesti RR arengut mõjutavad tegurid- Eliga: 1)ühinemine (uued võimalused-projektid, koolitused, tehnol. süsteemid), avaliku sektori ahenemine (tasulise info kasv, avaliku teenuse muutumine ärilisemaks), infokommunikatsiooni tehnoloogia tähtsustumine (kasvab rahvusliku inforessursi kasutamine), info väärtustumise kasv (Euroopastumine, kasvab valmidus maksta info eest) 2) Konkurentsisituatsiooni tugevnemine: raamatukogude vahel (resursside ja kasutajate pärast, funktsioonide ähmasus, spetsialiseerumise vähenemine), erasektoriga (infoanalüüsi ja monitooringu teenused, andmebaaside loomine ja kirjastamine), turgude areng, koostöövaldkondade võimalikkus, riigi rolli ja mõju kasv konkurentsi reguleerijana.
pakkuda kvaliteetset ja kiiret avalikku teenust, olles ühiskonna liikmetele usaldus- väärne partner. Selle ülesande täitmine sõltub paljuski asutuse suutlikkusest hallata oma valduses olevat teavet tõhusalt ja efektiivselt. Teabe tõhusaks haldamiseks tuleb asutusel tegelda dokumendisüsteemi juurutamise ja arendamisega, dokumendihalduse alusdokumentide väljatöötamisega, juurdepää- susüsteemide täiustamisega ja kõige sellega, mis kindlustab väärtusliku inforessursi olemasolu, säilimise, usaldusväärsuse ja kasutatavuse. Paberipõhise asjaajamise, dokumendihalduse ja paberdokumentide kõrval on elekt- rooniline asjaajamine, digitaalne dokumendihaldus ja digitaaldokumendid asutustes muutunud igapäevaseks reaalsuseks. Juba mitmeid kümnendeid otsitakse võimalusi, et sellistes keskkondades tekkinud teave oleks ja püsiks autentne ja usaldusväärne. „Lõplikku tõde” ehk kõiki rahuldavat lahendust pole veel leitud. Siiski ollakse ühel