SUHTLEMINE INTERNETIS Taivo Kutter AV12b Rakvere Ametikool Miks see teema on oluline? Internet ja arvutimaailm on kahtlemata üks populaarsemaid vaba aja veetmise ja infootsimise kanaleid noorte seas Enamus inimesi on hakanud suhtleb omavahel internetis. Internet võib parandada suhtlemisoskust. Internetis suhtlemisel on omad ohud ja eelised Interneti ohud Perverdid Petturid Häkkerid Viirused (mille võid saada sõpradelt) Interneti eelised Saab suhelda millal on vajadus Korraga saab suhelda mitme inimesega Saab suhelda inimesga kes elab kuskil teises maailma otsas. Suhtlemiskanalid MSN Skype
Väline tasu, mis paneb liikuma, mitte sisemine pool. Sageli iseloomulik, et ei sekku enne, kui asi hakkab käest minema. Tähelepanu hilisem ja negatiivne) Otsene mõju- kuidas juht org juhtides käitub. Internaalid rohkem õpivad, katsetavad erinevaid strateegiaid. Kaudne mõju- internaalsemad valivad keerulisemaid lahendusi ja strateegiaid. Rohkem valmis tooma välja uut lahendust. Jõulisemalt turule minema. Püüavad ellu viia oma ideid rohkem. Vahendav- seotud infootsimise, strateegiate planeerimisega, endasse uskumisega. Ametnikud (riigiasutus) rohkem eksternaalsused, sest reeglid ette määratud ja kindel tööjaotus. Edu põhjuste omistamine: Stabiilne või muutuv põhjuslikkus: Olulised teised- ülemus, pereliikmed Määramatud jõud- saatus, horoskoop, Kas põhjused on stabiilsed või ebastabiilsed. Kui on stabiilsed, siis reageerime teistmoodi võrreldes ebastabiilsetega. Sisemised põhjused võivad olla võimed, kas need on kõrged või madalad
kauba eripära (variantide arv, keerukus), prognoositavad tulud (madalam hind, parem kvaliteet), võimalikud kulud (transpordikulu, aeg, füüsiline pinge), situatsioonimõjurid (teised inimesed, hetkemeeleolu) jms. Ka info kogumise põhjalikkus võib muutuda väga laias vahemikus. Keeruka ostukäitumise puhul kulutatakse sellele etapile palju aega, harjumusliku ostukäitumise korral aga minimaalselt. Infootsimise algstaadiumis püütakse harilikult võtta vaatluse alla kõik kaubad (üldkogum), mis suudavad olemasolevat probleemi lahendada (vt. joonis 23). Tihti pole aga nii laiaulatuslik info tarbijale kättesaadav. Seepärast tuleb enamikul juhtudel piirduda väiksema kogumiga (teadaolev kogum). Siit tuleneb ka turunduse ülesanne antud etapil: varustada tarbijaid selliste infoallikatega, mis tagaksid üldkogumist võimalikult suurema osa jõudmise teadaolevasse kogumisse.
• suurem valmidus kohaneda muutustega; • valmidus teha otsuseid; • suutlikkus seada eesmärke; • suutlikkus eesmärkide nimel tegutseda. Nõustamise käigus kujundatakse: • teed rajavaid oskusi, mis loovad eelduse muutusteks, õppimiseks, iseseisvate eesmärki- de seadmiseks; • eneseanalüüsi oskusi, mis võimaldavad paremini analüüsida oma eeldusi teadlike kar- jääriotsuste tegemisel; • infootsimise oskusi, mis loovad eelduse olla kursis hariduse ja töömaailma võimaluste ning vajadustega; • otsusetegemise oskusi, mis on vajalikud valikuvõimaluste hindamiseks ja realistlike eesmärkide seadmiseks; • eesmärkide elluviimise oskusi, mis on vajalikud karjääriotsuste täideviimiseks. Nõustamisprotsessi planeerimine Protsessi planeerimiseks tuleb esmalt kindlaks teha nõustatava olukord ja vajadused – kas
tunnused (ostuosaluse tase, teadmised, tajutava riski suurus), kauba eripära (variantide arv, keerukus), prognoositavad tulud (madalam hind, parem kvaliteet), võimalikud kulud (transpordikulu, aeg, füüsiline pinge), situatsioonimõjurid (teised inimesed, hetkemeeleolu) jms. Ka info kogumise põhjalikkus võib muutuda väga laias vahemikus. Keeruka ostukäitumise puhul kulutatakse sellele etapile palju aega, harjumusliku ostukäitumise korral aga minimaalselt. Infootsimise algstaadiumis püütakse harilikult võtta vaatluse alla kõik kaubad (üldkogum), mis suudavad olemasolevat probleemi lahendada. Tihti pole aga nii laiaulatuslik info tarbijale kättesaadav. Seepärast tuleb enamikul juhtudel piirduda väiksema kogumiga (teadaolev kogum). Siit tuleneb ka turunduse ülesanne antud etapil: varustada tarbijaid selliste infoallikatega, mis tagaksid üldkogumist võimalikult suurema osa jõudmise teadaolevasse kogumisse. Alternatiivide hindamine