Teadus info edastamisest loojatelt tarbijatele. Eesmärk: luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, info hankimise viisidest jne. Peamiselt tegeleb eelkõige salvestatud info tõhusa edastamisega. Infoteaduse funktsioonid: ● info kogumine ● info korraldamine (liigitamine, töötlemine, süstematiseerimine) ● infootsing ● info säilitamine ● info kättesaadavaks tegemine ● info kasutamine ● infoloome Areng: raamatukogude, arhiivide kaudu → tehnoloogia (arvutid, nutitelefonid) kaudu Infoteaduse uurimisküsimused: 1. füüsiline küsimus: millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused? (info füüsiline olemus) 2. sotsiaalne küsimus: kuidas inimesed hangivad, seostavad ja kasutavad infot? (infokäitumine) 3. disaini küsimus: kuidas oleks juurdepääs infole kõige kiirem ja efektiivsem? (süsteemid ja tehnoloogiad)
Närvitegevuses oleva informatsiooni üheks aluseks ongi seosed neuronite vahel. Antud juhul on siin ära seletatud neuronite seoste põhiolemus - näiteks kahe erineva neuroni vahel informatsiooni vaatenurgast. Seda, et mida siiski kujutavad endast neuronite vahelised seosed närvisüsteemis. Tulemuseks on näha seda, et seosed loovad uusi infovälju info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses. Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse.
Närvitegevuses oleva informatsiooni üheks aluseks ongi seosed neuronite vahel. Antud juhul on siin ära seletatud neuronite seoste põhiolemus - näiteks kahe erineva neuroni vahel informatsiooni vaatenurgast. Seda, et mida siiski kujutavad endast neuronite vahelised seosed närvisüsteemis. Tulemuseks on näha seda, et seosed loovad uusi infovälju info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses. Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse.
Närvitegevuses oleva informatsiooni üheks aluseks ongi seosed neuronite vahel. Antud juhul on siin ära seletatud neuronite seoste põhiolemus - näiteks kahe erineva neuroni vahel informatsiooni vaatenurgast. Seda, et mida siiski kujutavad endast neuronite vahelised seosed närvisüsteemis. Tulemuseks on näha seda, et seosed loovad uusi infovälju – info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses. Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse.
annaabi.ee 
