See kõik oleks sajand tagasi võtnud päevi, nädalaid või isegi kuid. Tänu internetile saame hoida pidevat kontakti sõprade ja tuttavatega teiselpool piiri ning tutvuda uute inimestega. Erinevate väliselanikega suheldes aitame maailma muuta mõistvamaks, näidates ja tutvustades eri riikide kultuuri. Välisriigi elukeskkonna ning harjumustega võib tutvuda arvutiekraani tagant ka inimene, kellel ei ole võimalik kaugele reisida. Kuid vaatamata kiirele infolevikule, on meie endi oskused vajalikku infot leida tõsiselt kahanenud ning suure sagina seest on raske üles leida just see mida vajame. Aja möödudes võib tähendada, et noorte tervis on halvenenud nutiseadmete tõttu. Tänapäeval on juba pea igal ühiskonnaga kaasas käival noorel ning täiskasvanul telefon ning mõnel paari aasta vanusel lapsel oma nutiseade, millega mängida, näide on võtta oma sõbrannalt, kelle 3 aastane vend omab tahvelarvutit
saadetakse nii humanitaar- kui arstiabi. Vaesemad piirkonnad saavad toetusi erinevatelt organisatsioonidelt ning riikidelt. Üha rohkem tahetakse muuta maailma paremaks. Mida annab aga see, et toimub pidev üleilmastumine? See pakub palju uusi ja huvitavaid võimalusi: saab reisida, tutvuda teiste kultuuridega ja inimestega. Enesetäiendamine on lihtne, tihedat koostööd tehakse erinevate alade spetsialistidega ja infovahetus ei ole enam probleem. Ilmastumine aitab kaasa ka infolevikule, nii ei ole võimalik hoida toimuvat saladuses või varjata tegelikkust välismaailma eest, nii nagu seda tegi kunagi raudne eesriie. Diktaatorlikud juhid võivad küll kehtestada tsensuuri, aga nad ei saa peatada teabe levikut internetis. Nii tajutakse probleeme märksa paremini. Juba esimese elusorganismi tekkest alates on maailm ümber kujunenud, pinnast on katnud paks kiht jääd, mandrid on nihkunud, on toimunud veetaseme tõus, tekkinud palju uusi liike
töötajadest, edukast turundustegevusest ja rahalisest olukorrast ning tulevikuplaanidest. Toimiv infovahetus toob kõigile kasu. Tuleb hoolitseda, et aus, avatud, kahepoolne suhtlemine toimuks juhatuse ja personali vahel. Organisatsiooni sees tuleb vahetada infot nii sageli kui võimalik, pühendada töötajaid firma asjadesse ning nende ideede vastu huvi tunda. Töötajatele on väga oluline, et neile teatataks otsekohe kõigist uudistest nii headest kui halbadest. Infolevikule aitab kaasa erinevate infokandjate kasutuselevõtt (lehed, e-post , firma kodulehekülg). Hoolitse, et info liiguks mõlemas suunas. Alati tuleb küsida, kui efektiivseks töötajad ettevõttesisest suhtlemist peavad. Mis võib takistada vaba infovahetust? Näita personalile, et hoolid nende arvamusest ja kohtle . Üheks võimalikuks variandiks on saata laiali küsimustikud, korraldada infokoosolekuid, mille abil saaks probleemidele lahenduse leida
kuigi kummalgi juhul ei olnud see planeeritud. Kuigi mõlemad tunnistasid, et toime tulemine on raske, ei usu kumbki, et nende tulevik seetõttu kannatada võiks. Selle uurimusliku osaga sai kinnitust, et kõik laabub, kui vaid ise pingutada. Võib väita, et noored neiud on kursis suguelu puudutavate küsimustega ning rasestumisvastaste vahenditega, ning ka kasutavad neid. Ilmselt on tänu terviseõpetuse tunnile või infolevikule interneti kaudu vähemalt tüdrukute teadlikkus sel teemal heal tasemel. 36 Kasutatud materjalid 1. Dr. Deans, A. 2003. Raseduse A&O. London: Carroll & Brown Publishers, lk. 10-16. 2. Dr. Deans, A. 2003. Raseduse A&O. London: Carroll & Brown Publishers, lk. 19-20. 3. Dr. Deans, A. 2003. Raseduse A&O. London: Carroll & Brown Publishers, lk. 24-29; 52- 54. 4. Dr. Stoppard, M. 1998. Healthy pregnancy. London: Dorling Kindersley Limited. lk. 21-23
annaabi.ee 
