Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. · Tahelepanu maht on piiratud infohulgaga, mida suudetakse toodelda toomalus · Lapse olemasolevad teadmised jm maaravad aga tahelepanu suunatuse. On olemas · tahtmatu tähelepanu on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) valise stiimuli mojul. · tahtlik tähelepanu on eesmargiparane, seda juhib inimene ise lahtuvalt oma plaanidest, eesmarkidest,kavatsustest. Taju
omakorda ookeanide ja merede kaartideks) ja kontinentide (edasi riikide ja nende alajaotiste) kaartideks. Sisu poolest: *(üld)geograafilisteks (kõige tähtsamad), sh. topograafilised ja ülevaatekaardid, *temaatilisteks – looduslikud v. sotsiaalmajanduslikud nähtused, sh. administratiiv-, rahvstiku-, geoloogia jms kardid ja nende alajaotused, Ülesannete poolest: *teaduslikud teatmekaardid - lähedased topograafiliselekaardile ja kõige suurema infohulgaga), * mere navigatsiooni ja lootsikaardid – üsna täpsed vee osas, maismaaosa on vähem üksikasjalik, *õppekaardid – enamasti suht ebatäpsed, *katastrikaardid – peavad olema üsna täpsed, enamastu kahemõttelised (buumiaegse maareformi ajal pääse(sid)vad mõõtmise juurde suvalised isikud) *projekti- ja operatiivkaardid – käsikirjalised kaardid, kus käsitsi kantud projekti ja operatiivsed andmed(tänapäeval juba digitaalsed)
väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks. Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord ühtesid ja samu käsklusi jagada, võib need makrona vormistada ning lasta neid automaatselt täita Mooduliks(modules) nimetatakse Visual Basic-keelse programmiteksti lehekülge. Eismeseks sammuks andmebaasi loomisel on otsus, kas ja milleks andmebaasi vaja.Lühedalt võiks põhjendada seda vajadust nii: kui on tegemist mahuka infohulgaga, mille töötlus taandub põhiselt vajaliku info leidmisele, siis on andmebaas vajalik. Otsustanud luua andmebaasi, tuleks määrata, millistel eesmärkidel seda kasutada. Sellest võib üldjoontes oletada, millised andmed vajavad säilitamist ja milliseid infopäringuid tegema hakatakse. Näiteks Raamatukogu Kirjeldatud on raamatukogu raamatute laenutamist. Lugejad laenutavad raamatuid. Lugejad tagastavad laenutatud raamatuid. Raamatukogutöötajad fikseerivad raamatute laenutamise ja
vallas. Enam mõju avaldavate siseinfo edastamise puudujääkidena võib tuua välja järgmised: · infot on kas liiga palju või liiga vähe · infot edastatakse valel ajal; sõnumite sisu on ebakvaliteetne · info edastamiseks kasutatakse sobimatuid kanaleid ja tagasiside on puudulikult korraldatud. Ühtemoodi negatiivselt mõjuvad inimestele nii info vähesus kui ka selle üleküllus, sest liigse infohulgaga on enamikul töötajail üldjuhul raske ja ajakulukas toime tulla. Seetõttu võib minna kaduma suur osa olulisi sõnumeid. Emotsionaalselt võib pidada plaanide elluviimisele ohtlikuks ebakvaliteetset sõnumite sisu, sest sellel pinnal tekib kergesti arusaamatusi ja väärtõlgendusi. Aga isegi siis, kui info on sobiv, kuid edastatakse valel ajal, võib see tuua kasu asemel hoopis kahju. Liiga
Hiir seade Joonis 2.24. Universaalarvuti välisseadmed. Automaatikasüsteemide juhtraalide korral on esmatähtsad juhitavat protsessi raaliga sidestavad välisseadmed e protsessiliidesed. Andmevahetust iseloomustab kanali läbilaskevõime, liidese standard, andmevahetuse meetod ning andmevahetust algatav (initsieeriv) osapool. Kanali läbilaskevõimet mõõdetakse sekundis edastatud infohulgaga ehk boodidega. 1 bood = 1 bit/s. Vastavalt 1 Kbood = 1 Kbit/s ja 1 Mbood = 1 Mbit/s. Andmevahetus protsessori ja välisseadmete vahel toimub sünkroonse või asünkroonse andmevahetuse põhimõttel. Sünkroonse andmevahetuse korral juhib andmevahetust protsessor ning välisseade töötab sünkroonselt arvuti taktigeneraatoriga. Enamik välisseadmeid töötab autonoomselt ning pole sünkroniseeritud arvuti taktigeneraatoriga. 93
annaabi.ee 
