Ajakirjanik ja informatsiooniallikas • Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise-edastamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande-jaama juurest. Soovitav on teada, mille jaoks infot kogutakse. • Ajakirjanik ei tohi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi. • Ajakirjanik peab rangelt kinni infoallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita. • Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta salajast infoallikat. • Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, info tõestust ja allikate usaldusväärsust. Alati. • Lapsi tuleb intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse eest vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha erandeid, kui
Need on isiksuse hälvete üldised aktsepteeritud põhivormid. Paljudele inimestele leidub mitme isiksushäire tunnused: sel juhul võib kasutada segatüüpide isiksushäirete diagnoosi. Isiksushäire diagnoosimisel peaks kliiniliselt hindama kõiki psüühilisi funktsioone. Diagnostiline hinnang aga peaks viitama vaid neile tunnustele, mille raskusaste ületab isiksusehäire diagnostilised kriteeriumid. Diagnoos peaks toetuma võimalikult mitmele infoallikale (näiteks ka vestlustele omastega). Vahel saab isiksushäire diagnoosi panna ühe intervjuu põhjal, kuid enamasti on vaja patsiendiga vestelda mitu korda. Isiksushäire diagnoosimisel on oluline, et diagnoos ei pandaks mingi muu, ajaliselt piiratud psüühikahäire (nt depressiooni) ajal erinevate ja võib-olla mööduvate sümptomite põhjal. Kui isiksusehäire avaldub koos mõne muu psüühikahäirega, tuleb identifitseerida ja diagnoosida mõlemad seisundid.
Bibliograafiat saab kasutada, et luua uurimisala kriitiline kontekstuaalne arvustus. Bibliograafia hõlmab endas viidete kogu, mis on uurimisväite suhtes olulised. Et bibliograafiast infot otsides mitte kaotsi minna, on soovituslik kasutada võtmesõnu (maks. 6). Võtmesõnad pakuvad otsingu jaoks kriteeriumeid ja parameetreid ning sõltuvalt esialgsetest otsingutulemustest tuleb neid võib-olla laiendada, koondada või parandada. Mitte kunagi ära looda vaid ühele või kahele infoallikale. Ära kunagi looda vaid ühele otsingule, võib-olla pead sa protsessi uusi võtmesõnu või piiratud võtmesõnade hulka kasutades kordama. Kontekstuaalse arvustuse jaoks lugemine peab olema fokuseeritud lugemine, mille jaoks sobilik metodoloogia on: · kogu kokku viite- / allikmaterjalid ning ära unusta jäädvustada publikatsioonide / avalike väljundite detaile oma bibliograafias · püüa saada kiire ülevaade allika sisust ja struktuurist
järelduste tegemises. d) Võrdluse viga (apples and oranges või false analogy) seisneb võrreldamatute asjade võrdlemises või sarnasuse põhjal ennatlikus järeldamises, et kui kaks objekti on mingis mõttes sarnased, siis on neis sarnane ka kõnealune omadus. e) Argumentum ex silentio (ehk argumentum e silentio ehk argumentum a silentio) on vigane argumenteerimisvõte, mis viitab vaikimisele kui infoallikale. f) Pooltõde (selective evidence) on vigane argumenteerimisvõte, mille puhul esitatakse ainult need faktid ja asjaolud, mis toetavad väitleja seisukohti ning jäetakse välja toomata asjaolud, mis võivad ta seisukohad ümber lükata. g) Kallutatud küsimus (slanting the question) seisneb küsimuse sõnastamises kujul, mis suurendab küsijale sobiva vastuse saamise tõenäosust. 6
annaabi.ee 
