Phillipsi kõvera nime all. Viiekümnendate ja kuuekümnendate aastate majanduspoliitika kasutas seda kõverat niinimetatud aktsepteeritava tööpuuduse ja inflatsiooni taseme väljaarvutamiseks, mille järgi pandi paika nii maksud, avaliku sektori kulud kui ka intressimäärad. Phillipsi kõvera lihtsustatud tõlgendus tõi kaasa seitsmekümnendate aastate kõrge inflatsiooni. Täna järgivad keskpangad ja valitsused poliitika kujundamisel tööturu olukorda ja inflatsiooniootusi ning üritavad leida "loomuliku tööpuuduse" taset, et inflatsioon püsiks madal ja stabiilne. Phelpsi 1960. aastatel tehtud töö seadis kahtluse alla tol ajal valitseva seisukoha, et inflatsiooni ja töötuse vahel on ühtlane negatiivne seos. Phelps näitas, et inflatsioon ei sõltu ainult töötusest, vaid ka inimeste ootustest tulevase hindade ning palkade tõusu suhtes. Sellest on abi selgitamaks, miks 1970. aastatel paljudes riikides nii inflatsioon kui ka töötus kasvasid.
pakkumisšokid Adaptiivsed ootused (lihtsustatud inflatsiooniootuste mudel) Mille poolest erineb dünaamiline AD-AS mudel standardsest mudelist? Fikseeritud rahapakkumise asemel järgib keskpank rahapoliitika reeglit, mis kohandab intressimäärasid kui kogutoodang või inflatsioon muutuvad DAD-DAS graafikul näitab vertikaaltelg inflatsiooni, mitte hinnataset Järjestikused ajaperioodid on omavahel seotud: inflatsiooni muutused ühel perioodil muudavad tulevase inflatsiooniootusi, mis muudab tulevaste perioodide kogupakkumist, mis muudav inflatsiooni ja inflatsiooniootusi veelgi Mudeli elemendid Mudel sisaldab 5 võrrandit ja 5 endogeenset muutujat: Kogutoodang Inflatsioon Reaalne intress Nominaalne intress Oodatav inflatsioonimäär Dünaamiline kogunõudluse kõver DAD kõvera tuletamiseks kombineerime 4 võrrandit ja elimineerime seejärel kõik endogeensed muutujad peale kogutoodangu ja inflatsiooni Šokkide mõju tasakaalule Pakkumisšokk v>0 NB
Põhihüpoteesiks majanduskõikumiste seletamisel on erasektori ebastabiilsus. Erasektori investeerimiskäitumise muutumine, erainvesteerija käitumise tsükliline iseloom. Eratarbimine põhjustab erasektori ebastabiilsust. Lühiajaline tsüklitevastane rahapoliitika tunnistamine. o Monetarism. Kriitika keinsinismi kohta: monetaarfaktorid jäeti maj tsüklite analüüsis kõrvale, monetaar- ja fiskaalprotsessides ei arvestatud suhtelist hinnamuutust, inflatsiooniootusi ei arvestatud, domineeris makromuutujate lühiajaline analüüs. Monetaristid eeldavad turumajanduse puhul erasektori olemuslikku stabiilsust. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas Tõhusa stabilisatsioonipol teostamiseks on vaja selgelt def ja reaalselt rakendatavaid sihte. Sihtide saavutamine peab olema võimalikult selgesti jälgitav. Lääne-Euroopa riikides on stab pol peaeesmärkideks olnud hinnataseme stabiilsis,
46. Kui tegelik töötuse määr on sama suur kui loomulik töötuse määr, siis inflatsiooniootused ja tegelik inflatsioon on ühesuurused. 47. Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab tarbijate sissetuleku vähenemine. 48. Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on antub kauba valmistatavate töötaja palga langus. 49. Sissevoog on tulu, mis lisandub. 50. Keskmine toodangu leidmiseks jagatakse kogutoodang muutuvressursi hulgaga. 51. Kui inflatsiooniootusi õnnestub vähendada 0%-le, siis tööpuudus väheneb. KONTROLLTÖÖ 1. Iseloomusta olemasolevat majandusolukorda Eestis, EL ja mujal. Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud. Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades. Euroala majanduskasv on tugevnenud. Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pigem suurenemas. Läti, Leedu ja Rootsi