Aga küsimus ju seisnes selles, et kumb on parem? Kui võtta inflatsioon, siis selle tekke peamisteks põhjusteks on raha juurde trükkimine ja laenamine, mille tulemusel raha väärtus langeb. Riigid soosivad inflatsiooni, sest näiteks riigivõla tagasimaksmine oleks deflatsiooni ajal väga raske kui mitte võimatu. Tarbija seisukohalt on inflatsioon halb, sest toodete, kaupade ja teenuste hinnad tõusevad, kui varem näiteks maksid bussipileti eest euro, siis inflatsioonilises majanduses maksab see 2 või 3 eurot. Samas eeldatakse, et inflatsioonilises majanduses palgad tõusevad ja majandus areneb. Palkade tõusud omakorda suurendavad tarbijate ostujõudu ja mida rohkem ostetakse seda suuremat kasumit teenib firma, kes antud tooteid toodab. Aga kui mõelda sellele, et firma tootmiskulud suurenevad koos inflatsiooniga, siis hakatakse mõtlema, kas ettevõtted teenivad ikka nii suuri kasumeid nagu arvatakse. Loomulikult on uutel ettevõtetel kergem tulla turule
teooria ja vaatluste põhjal üks vettpidavamatest teooriatest multiversumi kohta (Greene, 2011). 17 Eelnevat teooriat tõestades, oli tulemuseks multiversum, mis sarnanes lapitekile. Sellises universumite süsteemis ei oleks erinevad universumid eraldatud teravate äärtega. Sellises multiversumis ei usuks keegi, et kohtab oma kaksikut, kellega neil ühised vanemad pole. Ometigi on see seal võimalik, kui reisida piisavalt kaugele. Inflatsioonilises multiversumis toimiksid asjad teisiti. Iga sealne mulluniversum oleks teisest eraldatud terava äärega, iga üks oleks auk kosmilises juustukeras, mida lisaks teravatele äärtele, eraldab veel ka juustune osa. Üks erinevus, mis veel nende kahe vahel silma hakkab, seisneb selles, et inflatsioonilises multiversumis mullid kaugeneksid üksteisest pidevalt. Seda kiiremini toimub paisumine, mida kaugemal nad üksteisest on. Sellisel juhul ei oleks isegi tipptehnoloogia abil võimalik seda
säästude mobiliseerimisega ei tohiks probleeme tekkida. Tänapäeva kiire inflatsiooni olukorras teenivad kommertspangad põhjendamatut inflatsioonilist kasumit, kuna intressimäär, mida nad osapooltelt nõuavad, ei muutu ainult vastavalt juhtumile, vaid ka aja jooksul, samal ajal kui hoiustajatele makstav intressimäär püsib suhteliselt stabiilsena, ning pank saab kahe määra vahe endale kasumina. Inflatsioonilises olukorras saavad ärimehed üldiselt inflatsiooni pealt niivõrd palju kasu, et nende toodete või kaupade hinnad tõusevad väga kiiresti, suurendades kasumimarginaali hoolimata sellest, et kommertspangad nõuavad kõrgemat intressimäära. Intressivabas majanduses on kolme osapoole, nimelt hoiustajate, pankade ja pankadelt fonde saavate klientide vahel püsiv side, mis kõrvaldab kõigi osapoolte põhjendamatu eelisseisundi või ebasoodsa olukorra võimaluse.
hindade alandamisega. Poliitikud on viimasel ajal siiski seisukohal, et parem oleks püüda sellise situatsiooni tekkimist vältida, sest vaevalt ükski valitsus seda üle Majanduse liikumine tasakaaluseisundisse toimub kahe tegurite rühma toimel 1)majanduses endas on olemas teatud kohandumismehhanism e. isereguleerumine 2)valitsuse majanduspoliitilised meetmed isereguleerumise toetamiseks Kohanemine inflatsioonilises e. negatiivses lõhes on palju kergem ja kiirem kui RKT positiivses lõhes. Määravaks osutub kui paindlikud või paindumatud on palgad ja hinnad ja kui kiiresti toimub nende kohanemine uute tingimustega. Keynesi väitel on kõige suuremad süüdlased ebaratsionaalsed töölised, kellele ei meeldi palkade alandamine. 1.47.1 Pakkumise sokk Pakkumise sokiks ehk stagflatsiooniks nimetatakse kogutoodangu vähenemist koos hinnatõusuga. Üht tüüpi
annaabi.ee 
