Paljudes keeltes puudub. (?) * Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne). Sõnajärjetüpoloogia – S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid: * Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) – substantiivifraas e noomenifraas = NP * Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas „väga ilus“) * Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. * Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. * Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) * Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) * Määrsõna e kvantor = QP * Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP)
olla. Sõnajärjetüpoloogia – (mõeldakse lihtlause sõnade järjekorda) S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid à fraasid: Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) – substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas „väga ilus“ Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP
Paljudes keeltes puudub. (?) 3) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne). Sõnajärjetüpoloogia S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid fraasid: Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas ,,väga ilus" Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas
Paljudes keeltes puudub. (?) 3) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne). Sõnajärjetüpoloogia S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid fraasid: Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas ,,väga ilus" Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas
annaabi.ee 
