Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja
· Inflektsioon sõna muutmine nii, et ta näitab erinevaid grammatilisi kategooriaid nagu aeg, kõneviis, aspekt, isik, arv jne (nt auto-d) · Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy) Eerinevus peitub läbinähtavuses, ehk kui lihtsasti võib nende tähendust näha uutes konstruktsioonides. Derivatsiooni puhul võib sõna muutuda nii, et ei saa aru enam endisest tähendust. Derivatsiooniliseed afiksid on tüvele lähemal kui infektsioonilised. 15. Morfeemide järjekord Greenberg 39.: kui keeles on kääne ja arv ning mõlemad kas järgnevad või eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati tüve ja käände markeeringu vahele. Morfeemidel on tüüpiline järgnevus. Nimisõna puhul: enne mitmus, siis käändelõpp. Tegusõna puhul: enne tüvi, siis tegumood, aspekt, aeg, siis kõneviis, isik viimasena (Bybee sõnul on tugev tendents sellise järjestuse poole). Kui on prefiksi keeled siis on need peegelpildis
Positiivse polaarsusega RNA de süntees erineb negatiivse polaarsusega RNA sünteesist, on lihtsam ja efektiivsem ning sõltub RNA 5’- ja 3’-otstes asuvatest struktuursetest elementidest. Ka siin lisab RdRp maatritsi 3’ otsa täiendava A-jäägi taastades normaalse 3’ otsa (CCAoh). Loeng 2 Merits Positiivse polaarsusega RNA viiruseda + RNA viiruste genoom on sama polaarsusega kui mRNA. + RNA viiruste paljad genoomid on infektsioonilised. + RNa viiruste esimeseks biosünteesiks rakus on alati translatsioon. + RNa viiruste replikaas on alati transleeritav otseselt genoomselt RNA-lt. Kõik eukarüootide + RNA viirused replitseeruvad alati raku tsütoplasmas ja replikatsioon on alati seotud raku membraaniga. Eristatakse RNA viiruste seas nelja erinevat super-sugukonda: 1. Picorna sarnased viirused. 2. Alpha sarnased viirused. 3. Flavi sarnased viirused. 4
liitumist (st. nad on fusogeensed viirused). Reoviiruseid on leitud ka madudel. Enim on uuritud imetajate reoviiruseid, milliste uurimiseks kasutatakse tänapäeval pöörgeneetikat (on olemas meetodid kloneeritud genoomi segmentidest infektsioonilise viiruse rekonstrueerimiseks). 3.1.1. Virion Reoviiruste virionide diameeter on ca 85 nm, ISVP-l (infectious subvirion particle) 80 nm ja core-osakesel 60 nm. ISVP on infektsioonilised ja erinevad täielikest virionidest valgulise koostise (ISVP-del puudub 3 valk) ning valkude konformatsiooni poolest. Virionid koosnevad kahest kontsentrilisest ikosaeedrilisest kapsiidikihist (välimine ja sisemine kapsiid), mis ümbritsevad dsRNA genoomi (paikneb virioni keskses, 49 nm diameetriga, regioonis). Kapsiidis leidub kokku 132 funktsionaalselt tähtsat kanalit. Välimine kapsiid
annaabi.ee 
