Kuumutamise ajal lisatakse pigisse inertgaasi (lämmastik), et õhutada vedelikku ja eemaldada madala molekulaarmassiga osised. Selleks, et tagada madal lahustumatu hinoliini sisaldus ja sulamistemperatuur, tuleb siiski säilitada osad sellised komponendid. Selleks kasutatakse eelnevat kuumutamist tagasivoolu või mõõduka surve juures. Isotroopsest pigist mesofaasilise pigi töötlemine on aeganõudev protsess, mis võib kesta kuni 44 tundi. Et kiirendada seda muundumist, lisatakse inertgaasile oksüdatiivne komponent (hapnik). Pigi, millest tehakse süsinikkiude, peaks sisaldama 88-93 % süsinikku, 7-5 % vesinikku ja kokku alla 4 % teisi elemente (S, N). Seepärast peab tooraine enne ülalnimetatud protsesse läbima tuhastamise ja destilleerimise. Mesofaasilisest pigist kiudude töötlemine on keeruline, sest mesofaas on kleepuv; kõrgem mesofaasilise pigi ketramistemperatuur võrreldes isotroopse pigi
Silmanägemises on oluline valguse poolt indutseeritud retinaali isomerisatsioon Keemilise sideme mudelid ühise elektronpaari mudel · G.N Lewis 1916 · Keemiline side teostub ühise elektronpaari moodustumisega kahe aatomi vahel · Ka pärast sideme moodustumist paiknevad elektronid aatomorbitaalidel · Sideme moodustumisest võtavad osa valentskihi elektronid · Iga paardumata valentskihi elektron saab osaleda ühe sideme moodustamises · Iga aatom püüab saavutada inertgaasile omast väliskihi elektronkonfiguratsiooni · Igal aatomil on kalduvus moodustada teatud arv keemilisi sidemeid ja seda arvu nimetatakse valentsiks Kovalentne side Moodustub juhul, kui kahel aatomil on ühine elektronpaar Homonukleaarne kahe sama elemendi aatomi vahel Heteronukleaarne erinevate elementide aatomite vahel Kovalentne side võib olla rohkem või vähem polaarne Polaarsuse ulatus sõltub aatomite elektronegatiivsuste erinevusest Elektronegatiivsus
otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 17. Defineerige elektroneutraalsuse kriteerium ioonilise sideme puhul? Ioonsete materjalide struktuuris peavad ioonid olema paigutatud nii, et säiluks materjali elektriline neutraalsus ka lokaalsel tasandil. 18. Mis on kovalentse sideme tekke aluseks? valentselektronide (välimiste s ja p elektronide) jagamine kahe naaberaatomi vahel nii, et kumbki sidemest osavõttev aatom saab inertgaasile vastava elektronkonfiguratsiooni. 19. Kuidas toimub kovalentse sideme teke fluori molekulis? Fluori aatom, mis omab välimises elektronkihis 7 elektroni (2s2 2p5), saavutab pärast ühe 2 p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile neoonile - vastava väga stabiilse konfiguratsiooni 20. Kuidas toimub kovalentse sideme teke hapniku molekulis? Analoogselt hapniku aatom, kus välimisel elektronkihil on 6 elektroni (2s2 2p4), saab neoonile vastava stabiilse
2.Mis määrab ära aine keemilise identiteedi? Prootonite arv tuumas. 3.Iseloomustage metallilist sidet? Suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud, mille tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvede jagamine seidet moodustavate aatomite vahel. Side on suunata. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke fluori molekulis? Fluori aatom mis omab välimises selektronkihis 7 elektroni saavutab pärast ühe 2p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile vastava väga stabiilse konfiguratsiooni. 5.Mis on ruumvõre? Aatomite paigutus tahkes kehas, kus aatomid asetsevad punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgud lõikekohtades. 6.Pakkefaktori väärtus HTP rakus? 74% 7.Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust? FI(pl)=(aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas)/(suuna pikkus) 8.Mis on foononid? Foononiks nim defekte mis tekivad aatomite võnkumisest enda võreasendi ümber kristallvõres, mis tekitab vibratsioone. 9
kornposiitsed ja pooljuhtmaterjalid. 2.Mis määrab ära aine keemilise identiteedi? Prootonite arv tuumas. 3.Iseloomustage metallilist sidet?suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud, mille tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvedejagamine sidet moodustavate aatomite vahel. Side on suunata. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke fluori molekulis?Fluori aatom mis omab valimises elektronkihis 7 elektroni saavutab pärast ühe 2p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile vastava väga stabiilse konfiguratsiooni. 5.Mis on ruumvõre?Aatomite paigutus tahkes kehas, kus aatomid asetsevad punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgu lõikekohtades. 6.Pakkefaktori väärtus HTP rakus?74% 7.Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust= (aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas)/(suuna pikkus) 8.Mis on foononid?Foononiks nimetatakse defekte mis tekivad aatomite võnkumisest enda võreasendi umber kristallvõres, mis tekitab vibratsioone. 9
3.3. Kovalentne side (joonis 2.25) Suuna puudumine ioonilise sideme puhul tegi energeetiliselt soodsaks kolmemõõtmeliste struktuuride loomise. Seevastu kovalentne side, mida järgnevalt vaatleme, on tugevalt 22 suunatud side. Kovalentse sideme tekke aluseks on valentselektronide (välimiste s ja p elektronide) jagamine kahe naaberaatomi vahel nii, et kumbki sidemest osavõttev aatom saab inertgaasile vastava elektronkonfiguratsiooni. Pärast seda, kui sidemest osavõtvad aatomid on jaganud oma elektronpilvi ja on moodustunud kovalentne side, on tekkinud molekuli (aatomite paari) energia väiksem kui lähteaatomite energiate summa elektronide vahel toimuva koosmõju tõttu ja tekkinud struktuur on stabiilsem. 3.3.1. Kovalentne side, konkreetsed näited (joonis 2.25, 2.26, 2.27) Kovalentse sideme lihtsaim näide on H 2 molekul, kus 2 vesiniku aatomit moodustavad
annaabi.ee 
