Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"indutseerivate" - 5 õppematerjali

Farmakoloogia 4 KT
17
docx

Farmakoloogia 4 KT

arahhidoonhappe hüdroksüderivaadid Endoperoksiitidest tekkivad omakorda prostatsükliinid, millestest moodustuvad tromboksaanid ja prostaglandiinid Arahhidoonhappe hüdroksüderivaatidest moodustuvad aga leukotreenid. · COX1, COX2 - COX1 ­ tsüklooksügenaas 1, vahendab prostaglandiinide sünteesi paljudes kudedes, tagavad kudede homöostaasi (seedetrakti limaskest) - COX2 ­ tsüklooksügenaas 2, vahendab põletiku indutseerivate prostaglandiinide sünteesi, põletiku korral hulk suureneb - Ainult COX2 inhibeerivate NSAID-dega saab ära hoida homöostaasi tagavate prostaglandiinide sünteesi pärssimise. · Põletiku ja valu mediaatorid: Histamiin ­ kapillaaride lainemine, permeaabluse suurenemine; Serotoniin ­ kapillaride permeaabluse suurenemine; Bradükiniin, leukotreenid ­ tõstavad väikeste veenide permeaablust, tekivad turse ja valu;

Meditsiin → Farmakoloogia
221 allalaadimist
Taimede areng
18
docx

Taimede areng

reguleeritavaks, vähemalt 2 peab olema. Kuna enamik nendest cis-elementidest esinevad ka mitte valgusega reguleeritavates geenides, siis järelikult on geeni muutumisel valgusega reguleeritavaks oluline ka kontekst: millises ümbruses ja milliste teiste elementidega nad esinevad. Cis-elementidega seostuvad mitmed erinevad trans-faktorid Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi Muutustes osalevad paljud geenid, mis tagavad õitsemist indutseerivate signaalide vastuvõtu, modifitseerimise ja vastureaktsiooni. Kõik osalevad geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid ja sisaldavad MADS box piirkonda. Näiteks: CONSTANS(CO) – tagab taimede õigeaegse õitsemise, kodeerib ZN-sõrme tüüpi transkriptsioonifaktorei ning ekspresseerub pika päeva tingimustes, mis soodustab intensiivsemat õitsemist. (mutandid õitsevad hilja) LFY, AP1ja CAL on geenid, mis identifitseerivad õiemeristeemi. Vastutavad õiemeristeemi

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Geenitehnoloogia 2010
7
doc

Geenitehnoloogia 2010

kahjustada olemasolevaid geene, siiratav geen peab olema varustatud koespets promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges kohas ja sobival ajal. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, siiratud geen võib põhjustada eluohtlikke mutatsioone. Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse 100-200 katsetuse tulemusena. 55. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Rakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist. Nad võivad vastavate indutseerivate ainete toimel diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid nad ei saa areneda tervikorganismiks. Tüvirakud tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise ja kahjustuste parandamise. Rakuteraapia- ravimeetodid, mille puhul organismi hävinud rakke v organite kahjustunud fn-e taastatakse tüvirakkude siirdamisega. 56. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? Kloneerimine on DNA, raku või geneetiliselt identse ärglaskonna saamine,

Bioloogia → Geenitehnoloogia
84 allalaadimist
Biotehnoloogia õpimapp
21
docx

Biotehnoloogia õpimapp

Neid eristatakse arenguvõime ja päritolu järgi. Kõige suurema arengupotensiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel (2-4) jagunemistel tekkivad lõigustusrakud (blastomeerid). Need on totipotentsed- nad võibad diferentseeruda mis tahes rakutüübiks ja panna aluse kogu organismi arengule. Veidi väiksema arengupotensiaaliga on embrüonaalsed tüvirakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist (embrüoblastist). Need rakud võivad vastavate indutseerivate ainete toimel diferentseeruda samuti kõigiks rakutüüpideks, kuid mitte totipotentseteks rakkudeks, ja nad ei saa areneda tervikorganismiks. Esimene inimese embrüonaalse tüviraku liin viidi rakukultuuri 1998.a. Kõigi inimese embrüotest pärit tüvirakkude hankimine ja uurimine on kitsenatud eetiliste ja õiguslike piirangutega. Nabaväädivere tüvirakke saab stimuleerida diferentseeruma paljudeks rakutüüpideks.

Bioloogia → Biotehnoloogia
28 allalaadimist
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

agensid. 2) Raku toitumisega seotud stiimulid (mineraalainete olemasolu, energiaallikad, elektronide aktseptorid, spetsiifilised metaboliidid). 3) Signaalid samatüüpi rakkudelt (näiteks quorum sensing e. hulgatunnetus). 4) Signaalid, mida edastatakse peremees-parasiit interaktsioonidel ja rakkude diferentseeerumisel. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Sel juhul peab stiimul sisenema rakku ja mõjutama seal toimuvaid protsesse. Näiteks DNA kahjustusi indutseerivate keskkonnatingimuste tunnetamine võib toimuda rakus oleva DNA olukorra hindamise kaudu DNA replikatsioonil (DNA katked ja muud kahjustused blokeerivad replikatsiooni). Temperatuuritõusu tunnetamine toimub nii otseselt kui ka denatureerunud ja valesti volditud valkude rakku akumuleerumise kaudu. Paljusid raku toitumisega seotud stiimuleid tunnetatakse samuti kaudselt, nende mõju kaudu raku metabolismile. Näiteks ammooniumi

Bioloogia → Mikrobioloogia
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun