võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. • Nn. inforiigid – Suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja sotsiaalteenustel. Näiteks Jaapan, Lääne-Euroop ja Põhja-Ameerika. • Nn. Uustööstusmaad – Keskmisest jõukamad riigid, kus on usin, kuid odav tööjõud, aga vähe kapitali. Suur osa tööstusel. Näiteks Singapur, Taiwan, Brasiilia jne. • Nn. Toorainemaad – Ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industrialiseerida. Vaesed või alla keskmise rikkad. Näiteks Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia. • Päritolumaa – • Arengumaa - Arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. • GATT - Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (Inglise keelest lühend GATT) oli 1947. aastal sõlmitud rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks oli tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest
Uusi alasid vallutati aina juurde ning kolooniaid tekkis kõigis maailmajagudes. Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi - Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19 sajandi alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kõik nad olid aga vaesed ja ei suutnud 2 iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. Kiiresti arenes tööstus Suurbritannia dominiooni staatuse saanud Austraalias ja Kanadas. 3
Võib öelda, et Wedgwood oli pottsepp, kes juhtis raamatpidamise industriaalajastusse(4b) 6 KOKKUVÕTE Võib öelda ,et Josiah Wedgwood oli innovaatiline ja geniaalne mees. Ta lõi oma aja moodsaima keraamikatööstuse, mis kogus kuulsust ja on tuntud tänapäevalgi. Tänu oma uuendusmeelele ja uudishimule avastas ta, et industrialiseerida tööstusettevõte peab tähelepanu pöörama ka tootmise erinevate etappide kuludele alates toorainest ja selle muundumisprotsessist tooteks. Nii püsikuludele, muutuvkuludele kui kõrvalkuludele. Ta tõi raamatupidamisse esimesena kuluaruandluse. Leidis viisi, kuidas teades kui palju maksab ühe eseme tootmine on võimalik kulusid vähendada nii, et kokkuvõttes saab kauba hinda alandada ja ikkagi kasumit teenida.
Turg toodetele, eriti tarbekaubale Euroopa loodusvarade kahanemine: arenev tööstus vajab üha rohkem mineraalset, tekstiili- ja kergetööstuse toorainet Erinevad emamaad: Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi – Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19. saj alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kuid kõik nad olid vaesed ja ei suutnud iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. Kiiresti arenes tööstus Austraalias ja Kanadas. 4.Miks hakkasid kolooniad 20 saj. iseseisvuma? Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg –eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid
Partei juhtimine pidi toimuma Poliitbüroo kaudu. Poliitbüroos oli kaks tiiba: 1. pahempoolsed (NEPi vastu) Trotski industr. poolt 2. parempoolsed (NEPi poolt) Buhharin Nende põhierinevus oligi suhtumises NEPpi. Lenini tõenäoliseks järeltulijaks peeti Trotskit. 1. Stalin liitus Kamenevi ja Zinovjeviga Trotski vastu ja süüdistas teda pahempoolses oportunismis. 2. 1927 heideti Trotski parteist välja, 1929 pagendati NSVLst. Stalin süüdistas Trotskit, et see tahab maad liiga kiiresti industrialiseerida ja tolle permanentse revolutsiooni teoorias. 3. Stalin liitub Buhhariniga Kamenevi ja Zinovjevi vastu, süüdistab neid Trotskismis. Stalin väitis alati, et esindab partei pealiini. 4. 1928 Stalin astub Buhharini vastu, leides et nii parem kui pahempoolne on ühtmoodi halvad, viivad kapitalismi taastumisele ja on ainult üks õige tee sotsialismi ehitamine Stalini juhtimisel. Partei pealiin kattus tegelikult Trotski plaaniga kiire industrialiseerimine, milleks vajalik kapital saadakse
Majandussidemed väisriikidega olid väga nõrgad. Sealne raha väärtus oli väga madal ja ebastabiilne. Seetõttu taheti väis valuutat. Esimesena suudeti teha leping Saksamaaga( kuna venemaal olid saksa vabrikud, kus koolitati mehi välja) ja hakati müüma kirikuvarasid maha väga väikese raha eest. 1921 aasta oli suur ikalduse aasta ja vili müüdi valuutaks ning enda rahvas suri nälga. Valuutat oli vaja aga tehnikaks. Riiki taheti industrialiseerida muuta tööstuslikumaks ja eriti arendati rasketööstust. Sõjakommunism hakkas kaduma. Hakkas kolhoseerimine, talupoegadelt võeti maa ära ja nad hakkasid streikima. Asi muutub kriitiliseks ja võetakse kasutusele NEP-i poliitika. See näeb ette, et iga talupoeg peab andma mingi hulga vilja ja ülejäägid võib omale jätta see motiveerib töötama. See asi hakkas aga muutuma kui 1924 a suri Lenin. Võimule sai Stalin, kes tekitab intriige. Stalinile ei meeldinud NEP-i poliitika ,
annaabi.ee 
