Linnastu-1e hiidlinna ümber liidetakse teised linnad.Eeslinnastumine-in-d asuvad esimese hooga elama linna südamesse,kallid koretrid jne.Vastulinnastumine- in-d lähevad ära maatüüpi linnadesse.Megalopol-linnastu ühinemine.Segregatsioon- sissetulek,rahvas,rass,usk.Ülelinnastumine-demograafiline plahvatus ja sisserändest tingitud kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv.Linnastumine arengumaades:algas 20.saj.IIpoolel,eriti kasv.pealinn ja suurlinnad,massiline sisseränne,kiire industraliseerumine,asulad muut.aeglaselt,tööstuslinnu tekib harva,pisilinnad ei arene.Arenenud maad:linnastumine hakkab vaikselt ammenduma,eelistatakse linna lähedal elamist.Linnasektor:kindel maa-ala linnas, mis kujunenud vastavalt maa hinnale,sektori ül-le.Agul:vaeste eluala(Supilinn,Kopli),puumajad.City:kesklinn, mis on parima kättesaadavusega,kaubandus-ja kontoritetsoon ehk nn.ärila.Kk.probleemid linnades:saaste,pürgi,müra,inversioon(külm ühk üles ei
globaliseerumine, MacDonaldiseerumine, facebookiseerumine Peamised ajaloo perioodid viimastel sajanditel MAJANDUS KULTUUR Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond Postindustriaalne ühiskond postmodernistlik ühiskond Industraliseerumine Walt W. Rostow Majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama
Reostuseni on viinud mitu tegurit: religiooniga seotud rituaalid, India populatsiooni kasv, inimeste matmine jõkke ning jõe heakorrast niivõrd vähe hoolimine. 3.1 India populatsioon Üheks suurimaks reostuse põhjuseks peetakse India rahvaarvu meeletut kasvu. Iga tund kasvab India populatsioon 1815 inimese võrra.[2] 2011 aasta rahvaloenduse seisuga küündis rahvaarv 1,21 miljardi inimeseni. [3] Kõigele lisaks on kiirenenud urbaniseerumine ja industraliseerumine. Need tegurid kokkuvõttes on asetunud Gangese järeleandmatu surve alla. Jõe kallastel elab 400 millionit inimest ning kogu kanalisatsiooni reovesi suunatakse töötlemata otse jõkke ning lisaks satub seda Gangesesse ka lisajõgede kaudu. [2] Näiteks Yamuna toob endaga New Delhist kaasa 1900 millionit liitrit töötlemata reovett. Viimasel ajal on hakatud rajama veepuhastusjaamu. Iga päev saadetakse veepuhastusjaamadesse 57 millionit liitrit reovett, mida jaamad on võimetud puhastama
sotsiaalsetest staatustest Lojaalsuse kindlustamine rituaalide ja ühendavate sümbolite abil - Valitsev grupp muutub sotsiaalse lojaalsuse keskmeks ta määrab reegleid ja kehtestab need Lojaalsust sellele suuremale kogule luuakse ja kindlustatakse rituaalide ja muude sümbolita abil Riik Riik on ühiskonna poliitiline organisatsioon, institutsioonide organisatsiooniline kogummis valitseb ja kaitseb oma territooriumi Funktsionalism ja heaoluriigi kontseptsioon - industraliseerumine viib kaasaegsetes ühiskondades lõpuks niisuguse sots.poliitikani mille tulemusena ühiskond jõuab heaoluriiki vaatamata teistele erinevustele Ebavõrdsuse vähendamise programme on võimalik võtta heaolu riigi mõiste alla Totalitaarsete ja demokraatlike reziimide erinevus · totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte kaasa arvatud religioon ja eraelu
sarnaseid kultuurilisi kogemusi. • Kultuurilise generatsiooni mõistet hakati tänapäevases tähenduses kasutama XIX sajandil. Enne seda peeti generatsiooni all silmas perekondlikke suhteid, mitte laiemaid sotsiaalseid rühmitusi. Prantsuse leksiograaf Emile Littré (1863) defineeris generatsiooni “enam-vähem samal ajal elanud inimestena”. •XIX sajandi keskpaigani Euroopa nägu muutnud moderniseerumine, industraliseerumine või läänestumine edendasid uut arusaama põlvkondadest, eri vanuserühma kuuluvatel inimestel baseeruvast ühiskonnast. •Oluline muutus leidis aset suhtumises aega ja sotsiaalsetesse muutustesse. Valgustusaja ideede tuules süvenesid arusaamad ühiskonna ja elu muutlikkusest ning tsivilisatsiooni progressi võimalusest.
sajand. Kristlus ja rahvuslus. Sekulariseerumine. Õigeusu kirikute areng ja Vatikani esimene kirikukogu. 19. sajandi võtab kõige paremini kokku tsitaat saksa filosoof Nietzschelt "Jumal on surnud." 19. sajand oli tihe sekulariseerumise sajand. Kirik ja religioon on kaotasid oma juhtiva koha ühiskonna alustalana valgustusajal, 19. sajandiks oli kirikust saanud üks paljudest ühiskondlikest häältest. Kirik ei kujundanud enam üksi inimeste mõttemaailma. Jätkub väga võidukas industraliseerumine, linnad kasvavad meeletu tempoga ja linnades kasvab ka kirikust võõrandumine. Inimesed on juurteta, kuid erinevalt 3.- 4. sajandist ei suutnud kirik sellega enam kohanenda. Uusi kirikuid ei jõutud nii kiiresti ehitada, kui kasvas rahvastik. Olulist rolli mängis ka rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas. Rahvusidee sai usust tähtsamaks, paljud rahvad püüdsid saavutada iseseisvust. Kirikut nähti selles protsessi sageli vaenlasena, kel olid
annaabi.ee 
