Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel ·reservkolooniad - kolooniad, mis vallutati nö igaksjuhuks, ilma et oleks suudetud neid industraliseerida ·poolkolooniad - säilitasid osalise iseseisvuse ja omaenda valitsuse
hindamisel. (Eesti 36. koht) SKT INIMESE KOHTA Kõige suurem on skt Kanadas, USAs, Gröönimaal, Austraalias, Saudi-Araabias, ja Ida- nign Kesk- Euroopas. Kõige väiksem on aga skt Lääne-Saharas, Nigeris, Kesk-Aafrika vab. Inforiigid-ärikad. Rikkad riigid. Jaapan, Lääne-Euroopa, P. Ameerika Uustööstusmaad-usin, kuid odav töötajaskond. Taiwan, Lõuna-Korea Toorainemaad-ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industraliseerida (Kuveit, Saud-Araabia) Vaesed riigidid- kellel pole kapitali, loodusvarasid ega usinaid inimesi Afganistan Jeemen 5.)Missuguseid infiühiskonnale iseloomulikke jooni on eestil? Kas eestit saab pidada infoühiskonnaks.--veel ei saa sest elartustase on madalam kui inforiikidel, teenuste osakaal väiksem kui inf. Riikide
on A. Kotli. Lõpliku projekti koostamise aluseks võeti A. Kotli võistlustöö. Laululava arhitektuurne peaelement on kahe kaare vahele tõmmatud varikatus. Lava kohale kaldu ulatuv esikaar on 73 m avaga ja keskelt 32 m kõrge ning toetub võimsatele kandadele. Esikaar oli mõeldud raudbetoonist, kuid ehitajad keeldusid seda teostamast ning valmistasid esikaare 2 m jämedusest betooni täisvalatud metalltorust. Nii püüti ehitust industraliseerida ja loodeti pääseda tellingutest (mis pärast ikkagi ehitati). Tegelikult muutis metallkaar ehitise asjatult kalliks ja rikkus põhjalikult arhitektuurset ilmet. A. Kotli oli väga õnnetu ja leidis, et laululava on saanud liiga tehnilise välimuse. Kahe kaare vahelist nõgusapinnalist, mitmes suunas kaarduvat katust kannab rippuv trossidest võrk, võrgusilmadega 3x3 m. Laululava ja väljak pidi kindlasti valmima XV üldlaulupeoks 1960, seega jäi 1957. a
Rasketööstust arendati kergetööstuse arvelt, enamik investeeringuid läks rasketööstusse, mitte kergetööstusse. See tähendas, et tuli kõige igapäevasemate tarbekaupade puudus. Plaanimajandust iseloomustab ka kollektiviseerimine. See puudutab vaid põllumajandust. Talude asemele rajati ühismajapidamised ehk kolhoosid. Üks kolhooside rajamise põhjus on kontroll inimeste üle. Kõige tähtsam põhjus oli tegelikult see, et oli vaja raha, kuna vaja oli industraliseerida, näiteks osta tööpinke. Raha saamiseks hakati müüma teravilja, sest vilja oli kergem saada kolhoosist kui talupoegadelt. Inimestele oma majapidamiste kaotus ei meeldinud, nii üritati vältida kolhoosi minekut. Keeldujatele pandi kõrgemad maksud, jõukamatele pandi nimeks kulakud ning nad küüditati. Küüditamine oli üks abinõu talupoegade vastupanu murdmiseks. Tegelikult ei olnud kolhooside tootlikus kõrgem, vaid oli madalam. Siiski võeti sealt ära rohkem vilja kui enne taludest
Pärast seda, kui kommunistid olid kodusõjas võidu saavutanud, kuulutati Mao Zedongi juhtimisel 1949 Pekingist välja Hiina Rahvavabariik Peale Korea sõda (1950) hakkasid lääneriigid ajama nn ühe Hiina poliitikat, st, et Hiinat pidi esindama üks riik, esialgu ÜRO asutajaliige Hiina Vabariik (Taiwan), mis jäi USA kaitse halla ja seal oli majandusime Esialgu üritas Hiina üles ehitada NLi stiilis kommunismi: peeti viisaastakuid ja püüti riiki industraliseerida (arendada suurtööstust). Pärast Stalini isikukultuse hukka mõistu, muutusid Hiina ja NSVL järjest erinevamaks: NLi süüdistati selles, et selle juhid olevat kaotanud sideme rahvaga, minetanud proletaarse valvsuse ja teinud järeleandmisi Läänele Mao Zedongi õpetuse järgi pidi klassivõitlus ainult tugevnema 1959 hülas Mao järk-järgulise poliitika, otsustas viisaastaku plaanis täita 1 aastaga
annaabi.ee 
