Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud Induktiivpoolon juhtmesüsteem, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks kindla induktiivsuse saamiseks Homogeense elektrivälja tugevus kondensaatoris Homogeense magnetvälja magnetinduktsioon q N E = B = µ0 µ I 0 S Induktiivpoolis l Elektrivälja energia kondensaatoris Magnetvälja energia induktiivpoolis CU2 L I2 Ee = Em = 2 2 Energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga Energia on võrdeline magnetinduktsiooni ruuduga
q Homogeense magnetvälja magnetinduktsioon E = Homogeense elektrivälja tugevus kondensaatoris 0 S N B = µ0 µ I induktiivpoolis: l 0 S N2 C = L = µ0 µ S Plaatkondensaatori mahtuvus d , Pooli induktiivsus l , kus plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus, S kus µ pooli täitva aine magnetiline läbitavus, N pooli
Aktiivvõimsuse mõõtühik on 1 vatt. Tähis W. Ülesanne Võrgust pingega 230V toidetakse küttekeha võimsusega 2000W. Leida küttekeha vool ning 3 h jooksul tarbitud elektrienergia. Induktiivtakistus Ühendades vahelduvvoolu ahelasse mähise, tekkib selles vool, mis sõltub nii pooli juhtme aktiivtakistusest kui ka induktiivsusest. Induktiivsus L on elektrilise inertsuse mõõduks. Mõõdetakse henrides. Tähis H. Induktiivpoolis jääb vool pingest 90° võrra maha. Induktiivsuse mõjul tekkivat takistust nimetatakse induktiivtakistuseks. Tähistatakse . Induktiivtakistus on seda suurem, mida suurem on sagedus. Ideaalses induktiivtakistusega vooluringis kehtib Ohmi seadus efektiivväärtuste kohta: Induktiivtakistus Induktiivtakistusel eralduvat võimsust nimetatakse reaktiivvõimsuseks. Tähis . Reaktiivvõimsust (-energiat) ei saa muuta teist liiki võimsuseks (energiaks).
mistõttu poolil tekib esialgu lülitamise hetkel suur pingelang ja koormusel on pinge väike. Pikkamööda vastavalt ajakonstandile laseb induktiivpool voolul kasvada, salvestades energiat magnevälja, ja pinge koormusel kasvab. Lüliti avatakse hetkel, kui pinge väljundis on saavutanud soovitud väärtuse. Lüliti avanedes toimub induktivpoolis eneseinduktsiooni nähtus, pinge polaarsus muutub ja tekib uus vooluring läbi Schottky dioodi. Läbi päripinges dioodi suunatakse induktiivpoolis salvestunud energia koormusesse. Kui lüliti avaneb enne, kui pool on küllastunud, siis on alati pinge koormusel väiksem kui sisendpinge. Kui lüliti jälle avaneb, siis vool väheneb, kuid pool töötab selle vastu ja käitub kui pingeallikas (teistpidi polaarsusega). Pikkamööda vool ja pinge vähenevad, mille ajal poolis salvestatud energia liigub koormusesse. Kui lüliti sulgub enne kui pool täielikult maha laetud, siis koormus näeb alati nullist erinevat pinget
energiakaod. Kuna ülekandekaod on väiksemad kõrgemate pingete kasutamisel, siis kasutatakse transpordiks kõrget pinget, mida tarbija poole järjest alandatakse. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Vaba elektromagnetvonkumine Kondensaator hakkab tuhjenema ja tekitab induktiivpoolis muutuva voolu. Kui kondensaator on tuhjenenud, siis vool ei lakka, vaid kondekas laadub uuesti, kuid vastupidiselt esialgse olukorraga. Tekib vaba elektromagn. vonkumine, mis on sumbuv ja harmooniline. Thompsoni valem vonkeperioodi kohta: T=2LC , kus L=vonkeringi indukt, C kondeka mahuvus. Elektromagnetiline isevonkumine tekib vonkeringis, kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde. Vonkuv susteem taiendab ise valisest energiaallikast oma energiavarusid. N: korgsagedusgenekas
transpordiks kõrget pinget, mida tarbija poole järjest alandatakse. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Vaba elektromagnetvonkumine Kondensaator hakkab tuhjenema ja tekitab induktiivpoolis muutuva voolu. Kui kondensaator on tuhjenenud, siis vool ei lakka, vaid kondekas laadub uuesti, kuid vastupidiselt esialgse olukorraga. Tekib vaba elektromagn. vonkumine, mis on sumbuv ja harmooniline. Thompsoni valem vonkeperioodi kohta: T=2LC , kus L=vonkeringi indukt, C kondeka mahuvus. Elektromagnetiline isevonkumine tekib vonkeringis, kuhu
Ülekandvõrkude vahendusel kantakse elektrienergia üle suurematesse alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE Võnkering On induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel. Kui tahame, et võnkumine jõuaks kaugele, peame sageduse suureks tegema. Vaba elektromagnetvõnkumine Kui kondensaator hakkab tühjenema ja tekitab induktiivpoolis muutuva voolu. Kui kondensaator on tühjenenud siis vool ei lakka, vaid laadub kondensaator uuesti, kuid vastupidiselt eelnevaga. Tekib elektromagnetiline vabavõnkumine, mis on sumbuv ja harmooniline. Üldjuhul esinevad võnkeringis energiakaod: soojuslikud kaod voolu tõttu, elektrivälja hajumine kondensaatori plaatide vahelt, magnetvälja hajumine poolist. Energia kadude tõttu on elektromagnetvõnkumised võnkeringis sumbuvad. Thomsoni valem
kirjeldab mahtuvus kirjeldab induktiivus C=qu L=-Eeit=i selle SI-ühik on farad selle SI-ühik on henri 1F=1C1V 1H=1V1s1A Kondensaator on kehade süsteem, Induktiivpool on juhtmesüsteem, mis mis on loodud kindla mahtuvuse on loodud kindla induktiivsuse saamiseks saamiseks Elektrivälja energia Magnetvälja energia induktiivpoolis kondensaatoris Em=LI22 Ee=CU22 Elektromagnetiline levitatsioon. Teeme nüüd ühe mõttelise eksperimendi. Asetame mittemagneetuva elektrijuhi (so elektrijuhi, mis ei tõmbu magneti külge) magneti kohale. Mis juhtub, kui me hakkame seda elektrijuhti magnetitele lähemale nihutama? Lenzi reegel ütleb, et juhis tekivad voolud, mis üritavad magnetvälja muutumise mõju kompenseerida. Juhi ümber tekib püsimagnetile
annaabi.ee 
