7. Aktiivkoormuseks nim tarvitit, milles elektromagnetvälja energia muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nim aktiivtakistuseks. 8. Induktiivkoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagentvälja energia on jäävaks suuruseks. Induktiivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. 9. Mahtuvuskoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Mahtuvustakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. 10. Näivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolutarvitit, milles toimub nii
muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nimetatakse aktiivtakistuseks. Aktiivtakistus piirab voolutugevust vooluringis ja muundab elektromagnetvälja energia teisteks energia liikideks. 10. Induktiivkoormus on vooluringis olev voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastastikune muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Induktiivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. Induktiivtakistuseks niimetatakse vooluringsageduse oomega ja induktiivsuse korrutist. 11. Mahtuvuskoormus on vooluringis olev voolutakisti, milles toimuvad elektri ja magnetvälja energiate vastastikused muundumised nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Mahtuvustakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis.
Niisugusteks lülititeks sobivad kõige paremine suure toimekiirusega jõupooljuhtseadised. Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt. energiat salvestavaid kondensaatoreid ja/või induktiivsusi. Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus). Lüliti kommutatsiooniprotsess on vaadeldav energiamuundusprotsessina, mil kommutatsiooni 119 kestel toimub energia ümberpaigutumine ahela ühest komponendist teise
energia. Miinused: oleneb vee tasemest, raske ja kallis ehitada, suurte alade üleujutamine, lisaläbikäigud kaladele. Tuumaelektrijaam. Plussid: kulub vähem kütust, puhas energia. Miinused: kiiritusoht, raske töötajaid leida, radioaktiivsed jäägid. Aktiivtakistus- takistus, mis sõltub juhi mõõtmetest, materjalist ja temperatuurist. Aktiivtakistusel muundub kogu elektromagnetvälja energia teisteks energia liikideks. R= l/S R= Ur/I Induktiivtakistus. Suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromagnetvälja energiat teisteks energialiikideks. Induktiivtakistuse korral jääb voolutugevus pingest /2 võrra maha. Tähis XL , definitsioonvalem XL= UL/I. Ühik SI-s 1 oom (1). Mahtuvustakistus. Suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromagnetvälja energiat teisteks energialiikideks. Toimub perioodiline energiavahetus generaatori ja kondensaatori vahel. Mahtuvustakistuse
Niisugusteks lülititeks sobivad kõige paremine suure toimekiirusega jõupooljuhtseadised. Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt. energiat salvestavaid kondensaatoreid ja/või induktiivsusi. Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus). Lüliti kommutatsiooniprotsess on vaadeldav energiamuundusprotsessina, mil kommutatsiooni 119 kestel toimub energia ümberpaigutumine ahela ühest komponendist teise. Induktiivkoormuse
takistus. Vaadeldud lülitusel on üks puudus, mis avaldub selles, et mõlemad lülid võivad käivitamisel alalisvoolu mootorit. Siis tekib meil olukord, et türistor ei saa positiivse poolperioodi lõpul sulguda, sest jääda samasse asendisse. See tekib praktiliselt siis, kui toitepinge antakse peale aeglaselt muutuvalt. teda läbib induktiivkoormuse vool ja kuna türistor jääb selliselt avatuks ka alaldatava pinge negatiivsel Sisuliseks põhjuseks on see, et häirekindluse tõstmiseks on avanemis pinged viidud küllalt kõrgeks poolperioodil, siis tekib väljundpinge vähenemine. See tähendab et türistor ei sulgu mitte ajahetkel t1,
Kui faasis L1 on pinge maksimaalne ja negatiivne, läbib vool türistori VS1, kuni see vastupingestub. Faasi L1 negatiivse poolperioodi vältel on türistor VS1 suletud (ei juhi voolu). Ülejäänud türistorid talitlevad sarnaselt - juhivad voolu siinuspinge positiivse poolperioodi vältel ning ei juhi negatiivse poolperioodi vältel. Kolmefaasiline kolme dioodiga alaldi pingete diagrammid on näidatud joonisel 1.3, f. Aktiiv- induktiivkoormuse puhul juhib diood või türistor voolu ka pärast seda, kui pinge on muutnud märki. Eelmainitud põhjusel ei sulgu türistor nullpingel hetkeliselt, vaid jääb avatuks. Türistori tüürnurga reguleerimisega on võimalik muuta pinge negatiivseks ja niimoodi saadakse jällegi kahekvadrandiline muundur. Tavaliselt kasutatava kuuepulsilise, eelneva alaldi analoogi elektriline skeem on näidatud joonisel 1.2, f. Selles kolmefaasilises sildalaldis (B6) kasutatakse kuut dioodi või türistori.
L VD (RC) e E/R C UCE A E e UCE Joon.1.13 Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori reziimis töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguseliste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada.Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub
tema anood on katoodi suhtes positiivne. See ajavahemik on määratud olukorraga, kus alaldatav pinge on emjst suurem. Kuna alalisvoolu mootorid on põhimõtteliselt induktiivtakistuse iseloomuga, siis tuleb vaadelda ka voolu katkemise hilinemist sarnaselt induktiivkoormuse toimena. Voolu reziim võib olla kas katkev või pidevoolu reziim, sõltuvalt Rakenduselektroonika 36 induktiivse koormuse osakaalust. Katkevvoolu reziim ei ole mootori töö seisukohalt soovitav, kuna see muudab tema mehaanilisi karakteristikaid või omadusi. Selleks et saada pidev voolureziimi, võidakse lülitada mootoriga järjestiku induktiivpool nii, et
2 kollektori voolu muutust praktiliselt ei teki. Ning alles teatud ajavahemiku t hil möödumisel, milline sõltub küllastuse määrast, hakkab vool vähenema kiirusega mis on määratud transistori sagedusomadustega. L (R ) C U CE IC E/RC E UCE B A e D C VD +E e JOONIS 4.14. Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada
VD (RC) e E/R C UCE A E e UCE JOONIS 4.14. Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva
annaabi.ee 
