koormust mida suurem hõrendus seda väiksem koormus sest suurem hõrendus tekib drosselklapi sulgumisest Õhu temperatuuri andur : 1240 - Annab arvutile infot sisselasketorustikku siseneva õhu temperatuuri kohta : näiteks soojem õhk on hõredam ja siis tuleb vähendada silindritesse pihustatavat kütusekogust Väntvõlli pöörlemissageduse andur 1313 : - Informeerib mootori juhtarvutit väntvõll pöörlemissagedusest. Seni on enamlevinud induktiivandurid , kuid viimasel ajal kohtab sageli ka HALLI andureid . Andur kinnitatakse tavaliselt hooratta või karteri külge, kui signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes . Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud , et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit : ( osadel eraldi signaali hammasratas vahepealt paar hammast puudu ) Nukkvõlli asendi andur : - Informeerib mootori juhtarvutit sellest, milline tööprotsess antud hetkel igas silindris toimub
Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi. Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1.elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid: induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2.optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3.mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2
Tem pérature d'eau en °C Pöörlemissageduste andurid Pöörlemissageduste andurite all mõistetakse põhiliselt vänt- ja nukkvõlli pöörlemissageduste andureid. Informeerib mootori juhtarvutit väntvõlli või nukkvõlli pöörlemissagedusest. Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja
Pneumaatika töö 1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstrukt...
seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5