siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui elektromotoorjõudu. Nii teda nimetataksegi - induduktsiooni elektromotoorjõud. Loeng 15. · Harmoonilised võnked: difvõrrand ja selle lahendamine. Süsteemi vabavõngeteks nimetame liikumisi, mis toimuvad tasakaaluasendist väljaviimisel tekkiva direktsioonijõu mõjul. Direktsioonijõud on suunatud tasakaaluasendi poole ja sõltub võnkuva keha kaugusest tasakaaluasendist - nn hälbest. Harmooniline liikumine (siinusvõnked) tekib siis, kui direktsioonijõud on võrdeline hälbega.
Juhtmes tekib elekriväli, mille suund on vastupidine Lorentzi jõu suunale. Kui siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui elektromotoorjõudu. Nii teda nimetataksegi - induduktsiooni elektromotoorjõud. Kokku: Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: Loeng 14 Mehaanilised ja elektrivõnked. Suurused: Sagedus f (Hz) Nurksagedus - Periood - T Amplituud - A Hälve - l Faas - siinuse argument = · Sageduse sõltuvus süsteemi parameetritest (massist, direktsioonijõu kordajast).
Juhtmes tekib elekriväli, mille suund on vastupidine Lorentzi jõu suunale. Kui siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui elektromotoorjõudu. Nii teda nimetataksegi - induduktsiooni elektromotoorjõud. Kokku: Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: Loeng 14 Mehaanilised ja elektrivõnked. Suurused: Sagedus f (Hz) Nurksagedus - Periood - T Amplituud - A Hälve - l Faas - siinuse argument = · Sageduse sõltuvus süsteemi parameetritest (massist, direktsioonijõu kordajast).
Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: Ampere'i seaduse seletus: juhtmes liikuvatele laengutele mõjuv Lorentzi jõud pöörab need vasakule, sundides nii liikuma kogu juhtme. See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui elektromotoorjõudu. Nii teda nimetataksegi - induduktsiooni elektromotoorjõud. Kokku: 87 Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: Nagu töö valemis, pole ka siin oluline, mis põhjusel magnetvoog muutub. Ühtviisi hästi
annaabi.ee 
