ja tagajärgi. KASVATUSTEADUSE SUHE LÄHITEADUSEGA joonis 1.1 Kasvatusteaduse koht teaduste süsteemis (lk 95) KASVATUSTEADUSE UURIMISOBJEKTID Me elame teaduslik-tehnilises maailmas. Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel. See puudutab ka koolitust ja kasvatust. Otsuste tegemist toetavaid uurimusi tehakse tänapäeval eriti palju hariduse valdkonnas. Kasvatusteaduseid võib jagada kahte ossa: Mikrotasand e indiviiditasandi uurimus, mis on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasand e ühiskonnatasandi uurimus, mis on suunatud kasvatus- ja koolisüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. TEADUS, VÄÄRTUSED JA EETIKAKÜSIMUSED KASVATUS JA ÜHISKONNA ARENG MUUTUVAD ARUSAAMAD LAPSEPÕLVEST KASVATUS VANAL AJAL NING KREEKA HUMANISM UUSAJA KASVATUSIDEED JA PEDAGOOGILISED SUUNAD
Kasvatusteadus uurib kasvatamise ja õpetamisega soetud nähtusi. Praktilise elu nõudmised Otsustamiseks vajalikud teadmised. Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel, ka koolitusel ja kasvatusel. Kasvatusteaduste uurimiskeskus. Arvatakse, et püüe süstematiseerida kasvatusega koolitusega seotud teadmisi vähendab eksliku planeerimise võimalust. Uurimisobjektid teaduse sisestruktuuri valguses. Üldisemalt võime jagada kasvatusteaduse kahte ossa. On mikrotasandi ehk indiviiditasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele, ning makrotasandi ehk ühiskonnatasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Ka kasvatuspsühholoogia ja kasvatussotsioloogia uurimisobjektid jagunevad selle jaotuse järgi. Aga praktikas piirid hägustuvad. Alused. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele
indiviiditasandile. Eristamaks kultuuri- ja indiviiditasandite käsitlusi, pakkusid Triandis, Leung, Villareal ja Clark mõisteid idiotsentrism ja allotsentrism kui individualismi ja kollektivismi vasteid isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon: Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on
Triandis, Leung, Villareal ja Clark (1985) mõisteid idiotsentrism ja allotsentrism kui individualismi ja kollektivismi vasteid isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele (nt veendumused, emotsioonid jne ) kui teistelt inimestelt saadud informatsioonile. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: · Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) · Grupi või isiklikud eesmärgid · Käitumine sõltub normidest või hoiakutest · Keskendumine grupi vajadustele või sotsiaalsele vahetusele. Lisaks neile neljale tuumomadusele on Triandis (1995) identifitseerinud üle 60 omaduse, mis
tähendab inimese anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või püsivat kõrvalekallet. Puue ilmneb eelkõige üksikisiku ja keskkonna vastastikkuses suhtlemises, kus puudega inimesel ja tema perel on raskusi selles osalemises ning kohanemisel. Puuet võib pidada tehniliseks vajakajäämiseks, mis tekitab üksikisikule tegutsemispiiranguid, kuid mida on võimalik kõrvaldada abivahendeid kasutades. Vaegus (disability) inimese indiviiditasandi probleem. Vaegus on puude tagajärjel tekkinud funktsioneerimisvõime piiratus, mis mõjutab inimese võimalusi igapäevaelus toimetulekus. Invaliidsus (handicap) sotsiaalne takistus. Termin invaliidsus tähendab võimaluste kaotust või piiratust võtta ühiskonna elust osa võrdväärselt teiste inimestega. See kirjeldab suhet puudega inimese ja keskkonna vahel. Selle termini mõtteks on pöörata erilist