- Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta - Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) - Retrospektiivsete hinnangute probleemid - Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm Skaala kasutamine, vastamisstiilid VI LOENG Küsimused kirjanduse põhjal: Fleeson (2004): Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene sagedusjaotus (density distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust? Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem? Kõige väiksem? Millise omaduste puhul on indiviididevahelised erinevused suuremad, kui tavapärane indiviidisisene hajuvus? (See ei ole eksamil automaatselt eeldatav teadmine, vaid eelkõige küsimus joonise mõistmise kohta!)
S: Asendorpf, J. B. (2004). Personality: traits and situations. In P. J. Corr & G. Matthews (Eds.), The Cambridge Handbook of Personality Psychology. Cambridge: Cambridge University Press. S: Cervone, D. & Shoda, Y. (1999). Beyond traits in the study of personality coherence. Current directions in psychological science, 8: 27-32. Küsimused kirjanduse põhjal: Fleeson (2004): Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene sagedusjaotus (density distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust? Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem? Kõige väiksem? Millise omaduste puhul on indiviididevahelised erinevused suuremad, kui tavapärane indiviidisisene hajuvus? (See ei ole eksamil automaatselt eeldatav teadmine, vaid eelkõige küsimus joonise mõistmise kohta!)
· Pikk kõhn asteeniline on skistüümne · Atleetlik muskulaarne on kergelt skisotüümne · Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne NT Tsüklotüümikud skisotüümikud Poeedid realistid, humoristid pateerikud, romantikud, formalistid Esperimentaatorid vaatlejad, kirjeldajad, empiristid täppisloogikud, süstemaatikud, metafüüsikud Allport Isiksus on indiviidisisene dünaamilise organisatsioon nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga /sõnaraamatuanalüüs!!/ Isiksuseomaduste kominatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus (ekstra-/introvertsus, esilepüüd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatioon, insait ja
moraalireeglite ja eetiliste väärtuste kujunemine kestnud pikka aega. Seepärast ei ole murdeiga äkiline suur muutus, vaid juba mõnda aega kestnud arengu kiirenemine, ühtede muutuste lõpp ja teiste algus. Raskusi, millega murdeealine peab ühtesoodu kokku puutuma, on peetud lääneliku eluviisi tagajärjeks. Selle mõtteviisi kaitsjad tahavad rõhutada, et ükski psüühika arengunähtus ei ole üksnes indiviidisisene ega toimu pelgalt oma seaduste kohaselt niisugune on suurel määral Eiseni murdeeakäsitus , vaid kogu arengu aluseks on vastastikune sotsiaalne mõju. Niisiis peetakse murdeea raskusi võõrandumiseks, võimetuseks leida lapsepõlve seljataha jäädes sujuvalt oma kohta täiskasvanute kollektiivis ja vanemate võimetuseks seda siirdeprotsessi juhtida, sest nemad, kasvatajad, on selle arengujärgu suunamise unarusse jätnud.
annaabi.ee 
