Ometi see meil päris nii ei ole. Väga palju religiooni puudutavaid otsuseid seisavad poliitiliste otsuste taga. Ei ole moslemid saanud luba mosee ehitamiseks (samal ajal kui kerkib sünagoog), ei saada kokkuleppele usu või usundiõpetuse alustamiseks. Võib-olla on meie kirikuisad ka liialt tagasihoidlikud oma arvamust avaldama neid puudutavates küsimustes. Kuigi Euroopa ühiskond liigub väidetavalt üha enam sekulaariseerumise poole, samas on räägitud ka idastumisest ja individualiseerimisest. Väidetakse, et kuigi traditsiooniline kristlus on Euroopas langustendentsis, on inimesed endiselt religioossed. Kuna inimesed loovad endale ise Jumalat, puutuvad paljud kindlasti kokku müstilise teoloogiaga. Sealt innustust saanud leiavad aga tee traditsioonilise Jumala juurde. Eestis oleks kõige suurem tulevik pastoraalteoloogial. See oleks valdkond (näiteks hingeabi) kus meie ühiskonnas kõige suuremad puudujäägid esinevad. 2
Mida võiks annete arengu soodustamiseks ette võtta ja mida peaks selleks tegema ning, kes saab seda teha? Mida on seni ette võetud ja mida tuleks teha praegu ja edaspidi. Raamatus kajastatakse järgnevaid teemasid: Andekuse mõiste, ajalugu, intelligentsus, loovus, annete liigid, andeka lapse tunnused, andekusega seotud probleemidest, kujunemise faktoritest, soolisest eripärast, andekust iseloomustavatest mudelitest, diagnoosimisest, arendamisest koolist ja väljaspool kooli, õpetuse individualiseerimisest, homogeensetest ja heterogeensetest rühmadest, õppekavast, õpetajast ja lapsevanemast kui lapse annete arengu toetajast ning miks võib andekaid inimesi tabada ebaõnn. Lõpus on väga vajalik kirjanduse loetelu. Suurepärane raamat kõigile, kellel on kokkupuudet andekate lastega. Kõik vajalik info on selles raamatus olemas. 4. Bill Rogers ,, Taasleitud käitumine" ( 259 lk) Raamatus on käsitletud nii laste probleemse käitumise mõistmist kui ka neile sobiva käitumise õpetamist
Lasteaednike täiendkoolitustel said kokku mõttekaaslased, arutati ja vaieldi haridusprobleemide üle. Aktiivsemad lasteaednikud hakkasid koonduma ja loodi Lasteaiajuhatajate Ühendus ning Eesti Lasteaednike Liit. Ühiste jõupingutuste tulemusena ja tollase haridusmninisteeriumi alushariduse peaspetsialisti Sirje Õruste koordineerimisel valmis 1990. aastal ,,Lasteaia uuendamise tegevuskava". Lasteaia uuendamisega seoses räägiti Johannes Käisi üldõpetusest, lapsekesksest lähenemisest, individualiseerimisest ja koostööst lastevanematega. Nimetatud tegevuskavaga seati lähemad ja kaugemad eesmärgid üleminekuks ühiskonnakeskselt kasvatuselt kodukesksele kasvatusele. Laiemas plaanis oli tegevuskava ülesandeks üldsuse (ka valitsuse) teavitamine probleemidest, millega tuleks alushariduse valdkonnas tegelema hakata . Võeti vastu uued seadused, mis andsid lasteaiale küllaltki suure otsustusvabaduse. Hakati propageerima taas koduse kasvatuse olulisust ja lasteaia kui peret toetava kasvatusasutuse
mise faasis, mil selgitatakse välja, kas lõpptoote koostamine komponentidest või moodulitest on võimalik. Modulaartootmise korral lüheneb tarneaeg ja paraneb tarnekindlus. Tarbijale tekib lisaväärtus massilisest individualiseerimisest. Teenuste osutamisel on tarbijate vajadusi arvestavat massilist rätsepatööd kergem teostada kui kaupade tootmisel. Teenuseid toodetakse ja tarbitakse praktiliselt korraga ja klient ise osaleb teenuse tootmise protsessis. Massilist individualiseerimist võib käsitleda protsessina, mille abil
annaabi.ee 
