Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad – Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos – kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on arhitektuurist vähemsõltuvam. 15. sajandil pöördutakse uuesti realismi poole, eelkõige Saksa gootikas. (Mujal liigutakse juba renessansi põhimõtete järgi). Pessimistlik ja meeleheitlik alatoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõutakse naturalismini. Eelistatkse motiive, mis
Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on arhitektuurist vähemsõltuvam. 15. sajandil pöördutakse uuesti realismi poole, eelkõige Saksa gootikas. (Mujal liigutakse juba renessansi põhimõtete järgi). Pessimistlik ja meeleheitlik alatoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõutakse naturalismini. Eelistatkse motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja
eraldumine ja kommunistlikult täiustumine, mis andis omaette tõuke antiglobaliseerumiseks. Natsionaalsotsialism seevastu rõhutas ühe riigi ja rahva võimu ja üleolekut, mis pidi samuti lõpuks viima ühe rahvuse ja rassi domineerimisele maailmas, kuid nägi praktikas välja ikkagi ühe riigi 7 eraldumisena ja vägivaldse süsteemi sisemise juurutamisena. Mõlemad mõtteviisid vastandusid individualiseerimisele ja võtsid ainest vanadest tugevatest institutsioonidest ja mõtetest (sümboolika, juhikultus jne). Samuti süvenes ka teistes, demokraatlikes riikides rassism, nt Austraalias oli põliselanikel keelatud avalikes kohtades valgete seas liikuda, sama oli LAUs ja USAs (Klu Klux Klani populaarsus). Kasvas ka mittedemokraatlike riikide arv: 1920-1938 kasvas autoritaarsete süsteemide hulk 41-lt 53-ni. 30.II maailmasõja järgne üleilmastumine USA ideoloogilisel juhtimisel.
Paluti katsealusel istuda ja vaadati kaugele ta tagist istus. Järeldused: 1. Vältimine meelde tuletamine teadvusest kergemini kättesaadavamaks muutumine 2. Reaalne kohtumine objektiga suurendab stereotüpiseerimise taset Kategoriseerimise tagajärjed Muudab stereotüüpidega kokkusobiva info inimesel kättesaadavamaks ja mõjutab selle hilisemat meenutamist (nt Cohen, 1981 eksperiment, naine sünnipäevapeol algne info mõjutab kategoriseerimist) Kategoriseerimine vastandub individualiseerimisele: kaksikprotsesside teooriad. 1. Dekategoriseerimine, Brewer (1988) juht, kus kategoorilise heuristiku asemel hakatakse kasutama süstemaatilist heuristikut. Hakatakse koguma süstemaatiliselt infot ja individualiseerimise protsess toimub isiku kui indiviidi kategoriseerimine ja toimub ebaõiglane negatiivne omistamine. 2. Fiske ja Neuberg (1990) mulje kujunemine algab nii, et esmalt tahetakse mahutada keegi juba olemasolevasse kategooriasse
Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva reaalsus Eestimaal. Toon näitena vaid ühe lõigu Plowdeni komitee raportist (Hytönen 1993), millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud õhkkonnas, on lootus areneda tasakaalukaks ja küpseks täiskasvanuks, kes suudab elada ning areneda ja vaadelda kriitiliselt ühiskonda, mille osa ta on. Etteheited informaalsele koolile